Avaleht   Meist   Uue arengukava proekt

Uue arengukava proekt

           

                                             

NARVA LINNAVALITSUSE KULTUURIOSAKOND

 

 

 

 

 

NARVA LASTEAED“PÄIKENE”

ARENGUKAVA

2018 – 2021

 

 

 

Hariduse 11, Narva 20303

direktor   Heli Adamovits

 

 

 

 

                                      NARVA

 

SISUKORD

 

  1. Sissejuhatus ja ülevaade …………….………………………………………………. lk 3
  2. Kokkuvõte arengukavast ……………………………………..…………………………….lk 3-4
  3. Arengukava eesmärgid ja ülesanded ………………..…………………………………..lk 5-6.
  4. SWOT-analüüs………………………………………………………….………………..lk 7
  5. Arengukava koostamise metoodika ja etapid………………………………………………lk.8
  6. Lasteaia personal……………………………………………………………………………………………….lk.8-9
  7. Traditsioonilised üritused …………………………………………………………………….lk.9-10
  8. Lasteaia missioon ja visioon…………………………………………………………………..lk.11
  9. Prioriteetsed arenduse valkonnad ja eesmärgid………………………………………..lk.12
  10. Tegevuskava 2018-2021……………………………………………………………………lk.13-22
  11. Arengukava uuendamise kord………………………………………………………………..lk.22

 

 

SISSEJUHATUS

  1. Narva Lasteaed “Päikene”  arengukava on dokument, mis määrab ära asutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
  2. Narva Lasteaed “Päikene” arengukava lähtub Koolieelse Lasteasutuse Seaduses §9¹ arengukavale esitatud nõuetest, lasteaia ”Päikene” põhimäärusest ja Narva linna arengukavast.

  1. ÜLEVAADE LASTEAIAST

1.1. Hetkeseis

Lasteaed “Päikene” arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja Narva  Munitsipaalharidussüsteemi arengukavast  ja Narva munitsipaalharidussüsteemi arengustrateegiast ja Narva arengustrateeriast   aastani 2020.

Arengukava on subjektiivne visioon lasteaia ühest võimalikust ootuspärasest sihiseisundist.

Arengukava koostamisel on võetud aluseks lasteaed “Päikene” hetkeolukorra analüüs, põhjalikult on uuritud vanemate soove ning vajadusi ning   arvestatud personali tähelepanekuid.

Arengukava hõlmab kõiki lasteaiaelu valdkondi, lähtudes hetkeolukorrast on kavandatud konkreetsed ülesanded nii juhtimise, õppe- ja kasvatustöö kui majandusvaldkonnas. Arengukava projekt on läbi arutatud , heaks kiidetud ja  kinnitatud lasteaed “Päikene”hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu poolt

Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lasteaia juhtkonna vahelise koostöö ettepanekute tulemusena.

Asutus omab koolitusluba nr. 3560HTM , mis on välja antud 31.01.2005.a. Haridus-ja teadusministri käskkirja nr.60 alusel.

Arengukava ja selle muudatused kinnitab Narva Linnavalitsus vastavalt Narva Linnavolikogu 20.04.2006.a. määruse nr.15 punktile 1 ja Narva Linnavolikogu 01.06.2006.a. määruse nr.22 punktile 1.

1.2.Ajalugu

Narva Lasteaed “Päikene” on Narva Linnavalitsuse munitsipaalomandis töötav lasteasutus, mis asutati 1964. aastal aadressil Hariduse 11 ning kandis tol ajal nimetust Narva 21. lasteaed. Aastal 1997 muudeti Narva 21.lasteaia nimi lastesõbralikumaks ja uueks nimeks sai Lasteaed “Päikene”.

Lasteaia hoone on ehitatud tüüpprojekti järgi, ent 2008.aastal läbis hoone täieliku renoveeringu, mille tagajärjel töötab lasteaias 2 sõimerühma ja 7 aiarühma.  Lasteaeda “Päikene” võetakse lapsi alates 2 eluaastast. Lasteaeda laste vastuvõtu ja väljaarvamise korra kinnitab Narva Linnavalitsus Lasteaia töökeeleks on vene ja eesti keel.

  1. aastal käivitati Eesti Haridusministeeriumi ja Keelekümblus-keskuse ühisprojekt “Varajane keelekümblus lasteaias”. Selle projekti raames avati 11. veebruaril 2004 üks eesti keele keelekümblusrühm ja käesoleval ajal töötab lasteaias varajane keelekümblus 7 rühmas alates 3-ndast eluaastast.

On loodud võimalused lastele ujumaõpetamiseks, kuna töötab bassein ja saun. Tantsklass tagab lastele liikumisvõimaluste erisuse koos spordisaaliga, kus viiakse läbi liikumistunde.

On olemas veel kunstiklass  ja laulmisõpetust võimaldav ruum.

1.2. Pedagoogide vanus;

Vanus

20 – 30 a.

Vanus

30-40 a.

Vanus

40 – 50 a.

   Vanus

50 – 60 a.

Hetkel töötavad pedagoogid       4         9         6         2
Lapsehoolduspuhkusel

pedagoogid

      1

1.3. Pedagoogide  haridustase;

Erialane kõrg-haridus Muu kõrg-haridus Omandab

Erialast kõrgharidust

Keskeri-haridus Keskharidus
Töötavad pedagoogid        13      2         4      1         1
Lapsehoolduspuhkusel pedagoogid        1

  1. Kokkuvõte lasteaia eelnevast arengukavast;

Arengukavas püstitatud eesmärgid said enamuses realiseeritud. Lapsed on enamuses olnud kooliks hästi ettevalmistatud, mis kahtlemata sõltub laste isikupärast ja võimetest. Igale lapsele väljastatakse lasteaiast lahkudes koolivalmiduskaart. Järgneva õppeaasta esimese poolaaasta lõupus annavad kõikide koolide 1.klasside õpetajad tagasisideme meie laste edukusest koolis, mille alusel analüüsitakse kollektiivis vajakajäämisi ja tuntakse rõõmu endiste kasvandike heade tulemuste üle.

Vastavalt koostatud koolitusplaanile toimus tööalane täiendkoolitus: lasteaiaõpetajad, õpetaja abid ja teenindav personal on saanud osaleda soovitud koolitustel, on korraldatud  kollektiivi väliskoolitused Leedus Kaunase, Kaliningradi ja Pööla  lasteaednikega Lapsevanemad  on soovi korral saanud osaleda kõikides lasteaia elu puudutavates valdkondades: kliendi rahulolu uuringutel, õppe- ja arengukava koostamisel, lasteaia arvukatel ühisüritustel. Tihedad on olnud suhted Tartu Ülikooli Narva Kolledziga ja  Kunstigalerii, muuseumi ja keskraamatukoguga. Sagedased on lastele organiseeritud Narva teatri Ilmarine etendused, uueaasta ja vene jõulude tähistamised koos teatri kollektiiviga on muutunud traditsioonilisteks.

Nende aastatega on tugevnenud lasteaia materiaal-tehniline baas: täiustunud on spordiinventar, juurde on muretsetud vahendeid muusikatundide mitmekesistamiseks, juurde on õmmeldud rohkesti kostüüme, mis võimaldavad kogu lasteaia lastekollektiivil üheaegselt osaleda traditsioonilisel lõpetajate jaoks korraldataval lõpuõhtul linna kultuurimaja ”Rugodiiv” laval.

Laste käsutuses on eraldi tantsuklass, spordisaal, laulmisruum ja kunstiruum ning arvutiklass.  . Igas rühmas  on kohavalgustusega tahvlikomplekt: magnet, kriit ja korktahvel võimaldades õpetajal kasutada erinvaid näitlikke õppematerjale. Aktiivselt rakendatakse õppe-kasvatustegevusse interaktiivsed õppevahendid: SMART- tahvlid. Kogu lasteaia dokumentatsioon on trükitud kujul, mille iga rühma pedagoogid sälitavad mälupulgal

Kogu lasteaia lapsed käivad basseinis, saunas, peale sauna joovad tervislikku teed, mis kahtlemata tugevdab laste tervist ja ennetab haigestumisi.

Pärast jalutuskäiku on igas rühmas kasutusel kuivatuskapp tagades laste riiete kuivatamise, millega ennetame laste haigestumise, sest laste kojuviimise ajaks on kõik riided kuivad,

Õpetaja abide töö lihtsustamiseks ja nende suuremaks kaasamiseks  lastega tegelustesse on paigaldatud igasse rühma nõudepesumasinad. Tänu paindlikule   töökorraldusele ja kaasaegsete abvahendite olemasolule õpetaja abi töös osalevad kõikide rühmade õpetajade abid laste õesoleku ajal koos õpetajaga õues tagades sellega laste ohutuse.

Kuna lasteaia hoonesse  paigaldati  tuletõrjesignalisatsioon   on tagatud laste ja töötajte turvalisus.

2.1. Lasteaia komplekteeritus seisuga september 2017.

Rühm Vanus Tüdrukud Poisid Kokku
“Oravakesed” 1,5- 3-aastased 8 8 16
“Mõmmid” 1,5- 3-aastased 10 6 16
“Jänkud” 4.5-aastased 13 9 22
“Kiisukesed” 6-7 aastased 11 11 22
“Mesimummid” 3-4-aastased 11 11 22
“Seenekesed” 6-7-aastased 10 12 22
“Vinni Puhhid”” 4-5-aastased 11 11 22
“Sipelgad” 5-6-aastased 13 9 22
“Pardikesed” 5-6-aastased 10 12 22
KOKKU 186 last

  • Lasteaeda kohta taotlevate järjekord vanuseti a oktoobri kuu seisuga.
Laste vanus Avalduste arv
2-3- aastased lapsed 60
3-4- aastased lapsed 0
4-5-aastased lapsed 1
5-6-aastased lapsed 52
6-7-aastased lapsed 24
0-2-aastased lapsed 139
                                          Kokku. 276 avaldust

 

  1. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

 

Globaalsed muutused maailmas, riigis ja ühiskonnas mõjutavad kogu haridussüsteemi, sealhulgas ka alushariduse arengut ning eeldavad uutmoodi lähenemist noorte kasvatamisele, õpetamisele ja suunamisele. Ühinemine Euroopa Liiduga on muutnud ühiskonna avatumaks ning andnud suuremaid võimalusi nii täiskasvanutele kui lastele enda arendamiseks.

2009.aastast jõustunud  uus Alushariduse  Raamõppekava ja muudatused Koolieelse Lasteasutuse Seaduses  sunnib õpetajaid muutma õpikäsitlust: lasteaia töö eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamist ja õppe-kasvatustegevuse korralduse paindlikumaks muutmist. Lasteaed kannab edasi rahvuskultuuri, toetab laste kohanemist toimuvate muutustega ning sulandumist eesti ühiskonda ja arvestab Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvat.

Arengukava põhiülesandeks on laste vajadustele, huvidele ja võimetele vastava turvalise arengukeskkonna loomine, tagades  7-ndaks eluaastaks  koolis hästi toimetuleva, terve ning elurõõmsa lapse.

 

3.1. ülesanded:

  • Lasteaia “Päikene” hetkeolukorra hindamine teadvustamaks muutuse vajadusi.
  • Lasteaia SWOT analüüsi läbiviimine, et saada ülevaade probleemidest, tugevatest külgedest ja muutusvajadustest, mis tagaksid lasteaia jätkusuutliku arengu.
  • Lasteaia üldiste arengusuundade valik ja arengu visiooni koostamine tagamaks asutuse edaspidise arengu.
  • Lasteaia tegevusega seonduva realiseerimisplaani koostamine.

 

 

  1. LASTEAED “PÄIKENE” TUGEVAD JA NÕRGAD KÜLJED

 

Lasteaia hetkeolukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüsimiseks moodustasime töögrupid, kuhu kaasatud olid õpetajad, õpetaja abid, köögipersonal, kes tõid oma tähelepanekud välja SWOT-analüüsis, samuti küsitlesime lapsevanemaid ning lapsi.

SWOT- ANALÜÜS TOOB VÄLJA:

  • tugevad küljed, mille abil saab lasteaia tulevikku planeerida,
  • nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada,
  • ohud, mida tuleb vältida
  • võimalused, mida lasteaed peab paremini ära kasutama

            Sisemised mõjutegurid

             Välised mõjutegurid

Tugevad küljed:

·         töökas ja teotahteline juhtkond, kes püüab luua hea töö- ja õpikeskkonna;

·         lapsekeskselt töötav pedagoogiline ja abipersonal;

·         uuendustele avatud ja loominguliselt mõtlev pedagoogiline personal

·         3-ndast eluaastast varajase keelekümbluse metoodika alusel töötavad rühmad;

·         väljakujunenud traditsioonid;

·         integreeritud tunnid ja kahe kultuuri (vene/eesti) ühisüritused;

·         kunstitegevuseks, tantsimiseks,  laulmiseks eraldi ruumid;

·         muusika- ja võimlemisõpetus pidude/ühisürituste kaudu;

·         lastevanemate motivatsioon ja tahe osaleda lasteaia töö protsessis.

·         kaasaegne  turvaline sisustus, spordiinventar ja kasvukeskkond

·         õueala ja õuemänguvahendid on kaasaegsed;

·         õppetööd toetav kaasaegne tehnika

·          laste  tervist tugevdav bassein ja saun

·         IT-vahendite olemasolu õppeprotesessis

Võimalused:

·         tõhustada riigikeeleõpet pedagoogide ja laste seas

·         riiklike dokumentide täitmine eesti keeles;

·         eesti keele süvaõppega kunsti-, liikumis- ja muusikatundide läbiviimine alates 3-ndast eluaastast;

·         teha koostööd erinevate fondidega, kes toetavad haridust ja haridustegevusi (projektid);

·         leida koostööpartnereid, muutmaks õppe-kasvatusprotsessi tõhusamaks ja turvalisemaks;

·         tugevdada laste tervislikku seisundit mitmekesistamaks laste menüüd;

·         juhtkonna eestvedamisel  meeskonnatöö tugevdamine;

·         kogemuste vahetamine kolleegidega teistest Eesti piirkondadest (isiklike kontaktide näol);

·         õppe-kasvatustegevuste mitmekesistamine kasutamaks IT vahendeid,

·         projektides osalemise kaudu tagada  õppekasvatustegevusi lihtsustavate õppematerjalide soetamist

·         Tööhõiveametist praktikantide  tööhõivet rakendades  hoida kokku lasteaia eelarvet;

·         Rikastada lasteaia metoodiline õppevara metoodikeskuse rahastamise kaudu.

Nõrgad küljed:

·         õpetajaid abistava personali ülekoormatus;

·         uue õppekava eesmärkidest lähtuvalt   raskused lapsekeskse tegeluse organiseerimine rühmaruumis.

·         vähene õuesõppe võimaluste kasutus;

·         kaadri voolavus (lapsehoolduspuhkused)

·         nõrk Narva lasteaednike vaheline koostöö

·         vähene lastevanemate kaasatus lasteaia  tegevusse;

·         nõrk kooli ja lasteaia vaheline  koostöö.

·         vananev arvutipark

Ohud:

·         väike eelarve, mis ei võimalda saavutada soovitud tulemusi ning pidurdab plaanide ellurakendamist

·         ebapiisav palgafond, mis ei võimalda rakendada  töötajate tunnustussüsteemi.

·         eesti keelt väga heal tasemel valdava kaadri vähesus;

·         väljavahetamata territooriumi piirdeaed raskendab territooriumi kaitsmist vandaalide eest.

·          lasteaia arvutiparki haldava arvutispetsialisti puudumine raskendab IT vahendite kasutust.

  1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA JA ETAPID

 

Arengukava koostamiseks valiti selline metoodika, mis võimaldas arengukava koostamisse kaasata lasteaia tööst  võimalikult palju huvitatud isikuid, kelle hulka kuulus nii haridusspetsialiste, lapsevanemaid, hoolekogu liikmeid kui ka lasteaia personali. Hariduse spetsialisteidelt saime vajaliku informatsiooni linna haridussüsteemi arengu prioriteetide kohta, arvestasime nende arvamusi ja ettepanekuid.

Kinnitatud linna haridusasutuste arengukava suunad peegelduvad asutuse arengukava suundadega.

5.1.Arengukava koostamise etapid

 

  1. Tegevusplaani koostamine.
  2. Töörühmade loomine: lasteaia administratsioon, lastevanemate, teenindava personali ja pedagoogide töörühmad.
  3. Info kogumine ja analüüs.
  4. SWOT analüüsi läbiviimine, analüüs ja kokkuvõtte tegemine.
  5. Arengu võtmesuundade valikud.
  6. Realiseerimiskava koostamine.
  7. Arengukava esitlemine ja kinnitamine.

Tegevuskava arutati läbi ja kinnitati   2017.a.- 25..augusti õppenõukogus (protokoll nr-1)

Hoolekogu kinnitas arengukava  ………….. hoolekogu koosolekul (protokoll nr.1)

5.2. Arengu üldeesmärk.

Narva koolieelse lasteasutuse „Päikene”  arengukava üldiseks eesmärgiks  on laste vajadustele, huvidele ja võimetele vastava turvalise arengukeskkonna loomine, tagades hästi toimetuleva, terve ning elurõõmsa lapse, kes  7 aastaselt adapteerub sujuvalt kooli keskkonda jätkamaks  edukalt teadmiste omandamist järgnevas haridusasutuses.

5.3. Lasteaia prioriteedid:

  1. Eetilisus suhetes:

Laps-laps, õpetaja-laps, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-kolleeg.

  1. Demokraatia ja tolerantsus igal tasandil:

Avatus, sallivus, laste õiguste arvestamine, koostöö ja vastastikune austus igal tasandil, tööalane- ja eneseanalüüs, kriitikataluvus, kokkulepete täitmine täiskasvanute ja laste vahel

  1. LASTEAIA PERSONAL

Hetkeseis:

Lasteaias töötab 20 õpetajat, neist: 16 rühmaõpetajat, 1 liikumisõpetaja, 2 muusikaõpetajat (eesti ja venekeelsete tundide läbiviimiseks),1 tantsuõpetaja ja  ujumisõpetaja. 2 sõimerühmas kasutatakse personalimudelit 1 õpetaja 2 õpetaja abi.

6.1. Töötajate koosseisunimekiri:

Ametikoha nimetus Ametikohtade arv määratud

Tegelikult täidetud

 

direktor 1,0 1,0
õppealajuhataja 1,0 1,0
juh.aset.majandusalal 1,0 1,0
terviseedenduse töötaja 1,0 1,0
rühmaõpetaja 18,0 16,0
logopeed 0.5 0,5
muusikaõpetaja 0,75 0,375 ja 0,275
liikumisõpetaja 1,0 0,5
tantsuõpetaja 0,5 0,5
ujumisõpetaja 1,0 1,0
rühmades õpetaja abi 9.0 11.0
abiõpetaja 1,75 1,75
kokk 2,0 2,0
Abipersonal   kokku 26,05 26,95
KOKKU 49.925 49.925

6.2. Personali arendamise ja koolitamisstrateegia.

Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla parimate lasteaedade hulgas, kes tagab lapsele parima alushariduse omandamise läbi töötajate mitmekülgse kompetentsuse.

Töötajatele läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et töötajad tajuvad oma kohta meeskonnas, kuid täielikuks panustamiseks on veel potensiaali. Personali vähene liikuvus ja seos teiste kolleegidega teistest Eesti piirkondadest vajab veel arendamist.

Õpetajate koolitus hõlmab õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamist nii lasteaias kui väljaspool lasteaeda toimuvatel kursustel, samuti iseseisvat tööd erialakirjandusega.  Peale koolituselt naasmist on õpetaja kohustatud tegema juhtkonnale analüüsi kursuste kohta, samuti tutvustama pedagoogilises nõukogus kursuste materjale.

Koolitusvajadus määratletakse kindlaks tegevusaasta alguses ja aasta lõpus analüüsitakse koolituse tõhusust

6.3.  Lasteaia töötajate koolitusplaani eesmärgiks on:

  1. Õppe-kasvatstegevuse efektiivsuse tõstmine:
  2. Rakendusvõimaluste laiendamine ja kohandamine vastavalt uutele  tingimustele;
  3. Inimese kvalifikatsiooni ja kompetentsuse pidev tõstmine, võimete arendamine;
  4. Omandatud kogemuste rakendamine igapäevasesse töösse;
  5. Karjääri planeerimine.

 

 

6.4.  Koolituse ülesanded:

 

  • Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne
  1. kogu personali haridustase (üldharidus, erialane tasemekoolitus, täiendkoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt
  2. koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan)

 

6.5. Lasteaia töötajate koolitusplaan koosneb:

  1. Tasemekoolitus;
  2. Tööalane täiendkoolitus ;

2.1.lasteaiasisene;

  • enesetäiendamise kogemuste jagamine kogu kollektiivile
  • kolleegide õppetegeluste vaatlemine
  • arenguvestluse käigus kitsakohtade likvideerimine.
  • Pedagoogide enesetäiendamise efektiivsuse hindamine

– hindamise kriteeriumide korrigeerimine pedagooglise töörühma poolt.

2.2.väline: – koolitusfirmades.

– teistes  Narva linna koolieelsetes asutustes;

– teistes vabariigi koolieelsetes lasteasutustes

– välisriikide koolieelsetes lasteasutustes

  1. Vabahariduslik koolitus.

  1. Traditsioonilised üritused lasteaias

Lasteaed integreerib Narva  Lasteaed “Päikene” lapsi  ürituste kaudu  Eesti  kultuuripärandisse lõimides laste rahvuse- vene kultuuritavasid paralleelselt igapäevategelusse ning ürituste  tegelustesse.

Lasteaias toimuvad mitmesugused  vene ja eesti kultuuritraditsioone kajastatavad traditsioonilised üritused ja peod, mis annavad lastele ja nende peredele võimaluse koos sisukalt aega veeta   liites sealjuures lasteaia  nii lasteperet kui ka kollektiivi. Ürituste temaatika planeeritakse läbiva teemaga üheaegselt kõikides rühmades.  Soodustatakse ürituste planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel  eri vanuses ( nooremad koos vanemate lastega). laste koostööd..

Üritada   lasteaia  ühisüritustesse  kaasata ka teisi Narva lasteaedu ja haridusasutusi.

Traditsioonilised  üritused:

  • spordipäevad 2 korda aastas;
  • sügisene perepidu lasteaia territooriumil “Kirevad sügispäevad”;
  • laste loomingunädalad 4 korda aastas- koolivaheaegadel;
  • isadepäevapidu;
  • Mardipäev ;
  • Kadripäev ;
  • Aastavahetuse peod:

-jõulupidu (lastele ja personalile);

-uusaasta tähistamine

-vene jõulude tähistamine

  • talvine perepäev lasteaia territooriumil“Talverõõmud kõigile- lumelinnaku ehitamine”;
  • kuuse ärasaatmise pidu;
  • kodumaa sünnipäev – viktoriin;
  • vastlapäev (eesti ja vene vastlakombed);
  • vanaemapäev – “Meie vanaemad kõige …”;
  • ülestõusmispüha „Jänku Jussil külas”;
  • emadepäevapidu;
  • sünnipäevalaste õnnitlemine – “Hällipäev” iga kuu viimane neljapäev;
  • terve lasteaiapere poolt kooliminevatele lastele pühendatud etendus linna kultuurimajas.

  1. LASTEAED “PÄIKENE” MISSIOON

Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused:

  • sotsiaalselt tundliku,
  • vaimselt ergsa,
  • ennastusaldava,
  • kehaliselt aktiivse,
  • terve lapse

Selleks on vaja:

  1. luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;
  2. soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;
  3. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;
  4. toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel

nõustada neid.

  1. LASTEAED “PÄIKENE” VISIOON

 

Meil on omanäoline, sõbralik, mänguline, tervislik, hooliv, teadmishimuline ja arenev ning turvalisust kindlustav lasteaed, kus iga laps saab vajalikud teadmised ja oskused toimetulekuks koolis .

Lasteaed “Päikene” on loova, avatud mõtlemisega lasteaed, kus arendatakse lastes iseseisvust, loomingulisust ja teadmishimu, vastutustunnet ja armastust ligimeste ning oma kodukoha vastu. Lasteaia keskkonda iseloomustab avatus ja turvalisus nii vaimses kui füüsilises mõttes.

 

 

 

 

 

  1. PRIORITEETSED LASTEASUTUSE ARENDUSE VALDKONNAD JA

                                               EESMÄRGID.

 

10.1. Õpetamine ja kasvatamine

EESMÄRGID:

Õppetöö kõigis tegevustes säästlike eluviiside, teadmiste ja keskkonnakaitse vajalikkuse selgitamine lastele. Hästi läbimõeldud lapsest lähtuv  planeerimine ja õpitegevuste lõimumine,

Terviseedendavate lasteaedade staatuse taotlemine: lapsesõbraliku kasvukeskkonna loomine, sotsiaalsete oskuste arendamine igapäevaste tegevuste kaudu kõigi osapoolte vahel ( lapsed- õpetajad- vanemad)    Vanem kui  koostööpartner. Saavutada  kõigi kooliminevate laste  sotsiaalne, vaimne, füüsiline koolivalmidus

 

10.2.JUHTIMINE

EESMÄRGID:

  • Organisatsiooni kultuuri väärtustamine;
  • Tugev, avatud meeskond;
  • Õpetamise ja kasvatamise kvaliteedi tagamine;
  • Strateegilise juhtimise osatähtsus, järjepidevus.

10.3. KOOSTÖÖ ERI GRUPPIDEGA

EESMÄRGID:

  • Lastevanemad on koostööpartnerid;
  • Leida uusi sidusrühmade esindajaid kaasamaks neid  tegelustesse;
  • Hoolekogu kui vahelüli kliendi ja teenindaja vahel.

10.4. TRADITSIOONID, MAINE KUJUNDAMINE

EESMÄRGID:

  • Avalike suhete arendamine;
  • Huvitavate traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide loomine;
  • Lasteaia tegevus on avatud ja  läbipaistev.

10.5. KASVU- JA TÖÖKESKKOND

EESMÄRGID:

  • IT- vahendite kasutamine tegevustes;
  • Tehniliste vahendite kasutamine tehnilise personali poolt;

10.6. PERSONALIARENDUS

EESMÄRGID:

  • Meeskonnatööl põhinev , professionaalne kaader;
  • 100% nõutava kutsestandardiga pedagoogid
  • Töötajate arendamine, hindamine, motiveerimine;
  • Töötajate töörahulolu ja eneseteostuse tagamine.
  • Riigikeeleoskuse omandamine.

 

 

 

  1. TEGEVUSKAVA 2018 – 2021

11.1. Strateegiline juhtimine

Indikaator: Arengukava

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Arengukava uuendatakse/täiendatakse süsteemselt x x x x direktor
2. Arengukava koostamisse kaasatakse koostöögrupid (hoolekogu, personal) x x x x Director, hoolekogu esimees

Indikaator: Õppeaasta tegevuskava

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Rühmade õppeaasta analüüsid esitatakse iga aasta 10. juuniks. x x x x Õppeala –

juhataja/

õpetajad

2. Analüüside tulemusi arvestatakse õppeaasta tegevuskava koostamisel x x x x Jdirektor
3. Tegevuskava koostamisel arvestatakse rahulolu-uuringute tulemusi x x x x direktorÕppeala-

juhataja

4. Tegevuskava koostamisse kaasatakse majasisesed töögrupid x x x x Töögruppide

juhid/

õppeala –

juhataja

5. Ülevaade aasta tegevustest   antakse lastevanematele sügisestel rühma koosolekutel x x x x Õpetajad
6. 2 korda aastas   lastevanemate  üldkoosolekud x x x x Administratsioon
7 Kord aastas avatud uste päeva korraldamine x x x x direktor
8. Hoolekogu analüüsib, teeb ettepanekuid ja kinnitab tegevuskava aasta esimesel üldkoosolekul. x x x x Hoolekogu esimees
9. Tegevuskava koostatakse ja kinnitatakse jooksva aasta 31. augustiks x x x x direktor

 

 

Indikaator : Sisehindamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Sisehindamistulemused võetakse aluseks arengu- ja aasta tegevuskava koostamisel x x x x direktor
2. Töö tulemuslikkusest objektiivsema ülevaate saamiseks täiendatakse sisekontrollisüsteemi x x x x direktor
3. Personali hindamisel lähtutakse kokkulepitud kriteeriumidest ja  eesmärkidest x x x x direktor
4. Õpetajate tööpanust ja tulemuslikkust  hinnatakse kogu õppeaasta jooksul x x x x Õppenõukogu+ töögrupp
5. Kord kvartalis hinnatakse muutusi  laste kasvuskeskkonna vastavust tegevusplaanile. x x x x Töögrupp+

hoolekogu liikmed +

õpetajad

6. Pidev (iga nädala lõpus) valmistava toidukvaliteedi hinnang ning tervisliku toitumise propageerimine x x x x Terviseedenduse töötaja

Õpetajad

kokad

7. Ruumide puhtuse tagamiseks

hinnatakse õpetaja abide tööd

ja koostööd õpetajatega rühmades kogu õppeaasta jooksul

x x x x Majandus/

tervise –

edendaja töötaja

8. Rahulolu-uuringutega kaasatakse hindamisse sidusgrupid (personal, lapsevanemad, lapsed) x x x x / direktor

õppeala-

juhataja

9.. Tulemustasude süsteem   kui asutuse sisehindamise lahutamatu osa.

Tööalase edukuse hindamispõhimõtete täiustamine

x x x x direktor,

Juh.asetäitja õppe-kasv-töö  ja juh.asetäitja maj. Alal

hoolekogu

 

11.2. Personali juhtimine ja koostöö

Indikaator: Personali arendamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Koolitusplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest x x x x direktor

õppealajuhataja

2. Asutusesisene pedagoogide enesetäiendamise  abil tõsta pedagoogide pädevust. x x x x Juhataja

Juh.asetäitja õppe-kasv.

3. Kõik pedagoogid ja õpetaja abid läbivad  iga-aastase esmaabi koolituse x x x x Terviseedenduse töötaja
4. Koostöös personali ja hoolekoguga töötatakse välja töötajate tunnustamise süsteem x x x x direktor

Hoolekogu esimees

5. Tunnustamissüsteemi rakendatakse järjepidevalt x x x direktor
6. Õpetaja abid läbivad pedagoogikaalase koolituse x x x x KOV

Projektid

direktor
7. 1 x aastas toimub majasisene koolitus   kogu personalile x x x x Tööohutuse nõunik
8. Okt. – nov. toimuvad arenguvestlused õpetajate ja õpetaja abidega x x x x direktor

 

9. Kõik pedagoogid külastavad õppimise eesmärgil vabalt valitud õpetaja tunde x x x x õppealajuhataja
10. Õpetajad osalevad linna ainesektsioonide töös x x x x Õppealajuhataja
11 Direktori ja pedagoogide arenguvestlused kord aastas x x x x Direktor
12 Tehnilise personali ja maj.ala juhataka arenguvestlused kord aastas x x x x Maj.ala juhataja

 

 

 

Indikaator: Koostöö

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Kaks korda aastas toimuvad lastevanematega arengu-

vestlused

x x x x Rühma õpetajad
2. Aprilli – maikuu jooksul selgitatakse välja lastevanemate ootused ja rahulolu x x x x direktor
3. Ühtlustatakse rühmades lastevanematele info edastamise süsteem x x x direktor +rühmaõpetajad
4. 4x aastas toimub kogu maja üritus koos lastevanematega x x x x Administratsioon +personal
5. Hoolekogu kaasatakse planeerimisse ja arendustegevustesse x x x x Juhataja/

Hoolekogu esimees

6. Pidevalt töös olev  kodulehekülg kui infoallikas x x x x direktor
7. Vähemalt 3 x aastas kajastatakse

lasteaia tegevusi meedias.

x x x x direktor
8. Erinevatel tasanditel toimub koostöö lasteaia ja TÜ Narva Kolledziga x x x x direktor
9. Tehakse koostööd Vabariikliku keelekümbluskeskusega x x x x direktor
10. Tehakse koostööd  vabariigi  lasteaedadega x x x x direktor
11. Tehakse koostööd linna koolidega x x x x / direktor

 

12. Tehakse koostööd linna lasteaedadega x x x x õppealajuhataja
13. Kvaliteetse toidu tagamiseks tehakse koostööd  toiduaineid tarnivate firmadega. x x x x direktor
14 Tehakse koostööd linna kultuuriasutustega x x x x õppealajuhataja
15 Asutuse infovoldikud ( Igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne) x x x x direktor

11.3. Kasvukeskkonna kujundamine

Indikaator: Turvalisus

Jrk.

Nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1.  Kasvukeskkonna ohutegurite

kõrvaldamine

x x x x TEL töörühm
2. Koostatakse õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord x x x x Terviseedenduse töötaja
3. Õppeaasta algul tutvustatakse lapsevanematele laste-

aia kodukorda ja päevakava

x x x x Rühma õpetajad
4 1 x aastas viiakse läbi tuleohutusealane infopäev

1x aastas Päästeameti spetsialisti infopäev

x x x x Tööohutuse spetsialist

+ Päästeamet

5. Varikatuste pealseid kasutades kelgutamiseks i rakendada turvameetmed. x x x x Terviseedenduse töötaja

Õpetajad

Indikaator: Ruumid ja maa-ala

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Paigaldatakse videokaamerad

turvamaks lasteaia territooriumi

x Pidaja
2. Territooriumile automaatse kastmissüsteemi paigaldus x direktor
3 Aiatraktori muretsemine territooriumi heakorrastustöö hõlbustamiseks. x Projekt Lasteaia eelarve
4 Igaaastane territooriumil läbiviidav laupäevak koostöös lastevanematega x x x x Kogu kollektiiv

Lapsevanemad

Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Õpetajad lähtuvad mänguasjade valikul rühma iseärasustest, laste vanusest  ja soolisest erinevusest. x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Täiustatakse arvutitel põhinev keeleõpe. x x x x direktor
3. Õuesõppe juurutamine x x x x Õpetajad
4. Õpetajad kasutavad alternatiivseid meetodeid ja võtteid  õppetegeluste läbiviimisel. x x x x Õpetajad
5. Keeleõppe arvutiprogrammide lõimine  keeleõpet toetava osana x x x x direktor

Õpetajad

6. Aktiivselt otsitakse võimalusi erinevates projektides osalemiseks x x x x direktor

õppealajuhataja Õpetajad

7.  Dramatiseeringud kui loovuse ja sõnalise väljenduse arendajad x x x x Õpetajad

lapsevanemad

8 Õpetajad kasutavad aktiivselt interaktiivselt tahvlit x x x x Õpetajad
9. Rühmaõpetajate ja erispetsialistide koostöö tõhustamine x x x x õppealajuhataja
10 Sidusrühmade esindajate kaasamine õppeprotsessi

-Päästeamet

-Perearsti keskus

-Eesti Post

-Teater “Ilmarine”

-Keskkonnateenistus

x x x x õppealajuhataja

11.4. Mängu kaudu  lapse arendamine

Indikaator: Lasteaia õppekava

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerijad Vastutaja
1. Õppekava arendustegevus toimub järjepidevalt ja süsteemselt x x x x õppealajuhataja
2. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu koostatakse lapse pädevustest lähtuvalt x x x x õppealajuhatajaal +

Töörühm

3. Õppekava arendustegevusse kaasatakse lapsevanemad. x x x x Director

Hoolekogu esimees

4. Eesti keele õpe alates 3-ndast eluaastast on õppekava lahutamatu osa x x x x õppealajuhataja
5. Õppekava arvestab keelekümbluspõhimõtteid x x x x direktor

Õpetajad

6 Õppekava temaatika on seotud kodukoha inimeste, looduse ja Eesti Vabariigi tähtpäevadega. x x x x direktor

Õpetajad

Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Vastutaja
1. Rühma tegevuskava lähtub asutuse õppekavast ja  haakub aasta tegevuskavaga x x x x Õpetajad
2. Keelekümblusrühmade tegevuskava arvestab  Vabariikliku keelekümbluskeskuse tegevusplaani x x x x direktor

Õpetajad

3. Rühma tegevuskava esitatakse  25. septembriks x x x x õppealajuhataja
4. Koostatakse õppeaasta analüüsi põhimõtted ja kriteeriumid x x direktor
5. Ühtlustatakse rühma tegevuste planeerimine vastavalt asutuse aastaplaanile. x x x x õppealajuhataja
6. Tegevuskavades kajastub valdkondadevaheline integratsioon x x x x Õpetajad
7.  4 loomingunädala temaatika on ühtne kogu kollektiivile, planeerimisel  arvestatakse  Vabariigi suursündmusi x x x x Õpetajad
8 Õuestegevus haakub nädala teemaga ja toetab seda x x x x Õpetajad
9. Sõimerühmades minna üle 1 õpetaja ja 2 abiõpetaja töö mudelile x x x x Director

hoolekogu

Indikaator: Õpetamine, kasvatamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Õpetajad on laste arengut toetava keskkonna loojad. x x x x  Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Täiendatakse alates 3-ndast eluaastast eesti keele õpetamise metoodiliste materjalide koostamist x x x x Lasteaia eelarve direktor
3. Õppematerjalide valikul lähtutakse laste arengutasemest ning individuaalsusest x x x x Lasteaia eelarve direktor/

õpetajad

4. Õppeaasta algul ühtlustatakse  rühmareeglid kodu reeglitega x x x x Õpetajad
5. Tehakse individuaalset tööd nii andekate kui ka „nõrkade” lastega x x x x Õpetaja

 

6 Rühmas tegutseb tiim- õpetaja-õpetaja-õpetaja abi x x x x direktor
7. Võimalusel kastatakse tegelusse lapsevanemaid x x x x Õpetajad

Indikaator: Mängimine, õppimine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 finantseerijad Vastutaja
1. Õpetajad loovad tingimused mängude kaudu  õppimiseks x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Õpetajad soodustavad laste aktiivset osalemist mängus x x x x Õpetajad
3. Laste omandab teadmisi läbi praktiliste kogemuste x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad/

õpetaja abid

4. Objekte  ja nähtusi tutvustatkse loomulikus keskkonnas. x x x x õpetajad,

õpetaja abid

5. Lapsi suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

 

x x x x Kogu kollektiiv

11.5. Laste toetamine

Indikaator: Lapse arengulise erivajaduse väljaselgitamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Laste arengutaseme uuringud toimuvad õppeaasta alguses 1.09-15.09 ja

aasta lõpus 15.05-30.05.

x x x x õppealajuhatajaõpetajad
2.  Õpetajad ja erispetsialistid töötavad käsikäes. x x x x õppealajuhataja

erispetsialistid

3. Lapsel ilmnenud arengulise erivajaduse kahtluse korral koostatakse individuaalne tegevusprogramm x x x x Director

õppealajuhataja

4. 2 korda aastas  (oktoobris ja märtsis) viiakse läbi arenguvestlused lastevanematega x x x x õpetajad
5. Andekatele lastele luuakse tingimused  edasiseks arenguks. x x x x Õpetajad
6. Arengutaseme hindamissüsteem vaadatakse üle iga õppeaasta alguses, vajadusel korrigeeritakse x x x x õppealajuhataja

Indikaator: Laste toetamine

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Kõnehäirega last toetatakse x x x x logopeed
2. Lapsevanemaid nõustatakse  nõustaja – tugiisiku poolt, õpetajate  ja terviseedenduse töötaja poolt. x x x x Erispetsialistid, õpetajad, tervuseedenduse töötaja
3. Õpetajad pakuvad lisategevusi andekatele lastele x x x x Õpetajad

Erialasperialistid

11.6. Haridustulemus

Indikaator: Koolivalmidus

Jrk.

nr.

Tegevus 2018 2019 2020 2021 Finantseerija Vastutaja
1. Täiendatakse  ühtset koolivalmiduse hindamissüsteemi x x x x õppealajuhataja+ 1.klaaside õpetajad
2. Lapsevanemaid teavitatakse lapse koolivalmiduskaardist alates lapse  3-eluastast x x x x Õpetajad
3. Jaanuaris toimub ümarlaud   koolide esindajate, koolieelsete laste lastevanemate ja lasteaia õpetajatega x x x x , direktor

õppealajuhataja

4 Iga aasta detsembrikuus koolivalmiduse tagasisideme saamiseks 1.klassi õpetajate ankeetküsitluse korraldamine ja  tulemuste analüüs. x x x x õppeaqlajuhataja
  1. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

 

12.1. Vastavalt  01.07.2006.a. Narva Linnavalitsuse . määrusega  kinnitatud Narva linna haridus-ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale uuendatakse arengukava seoses:

  • haridusalase seadusandluse muudatustega;
  • muudatustega omavalitsuse arengukavas;
  • haridusasutuse staatuse muutmisega;
  • pedagoogilise nõukogu või lasteaia hoolekogu ettepanekuga.

12.2.Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse igal aastal;

  • Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogide

Nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade  ja

valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ning lisatakse tegevuskava veel

üheks aastaks.

12.3. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamise tulemustest.