Avaleht   Программа развития

Программа развития

NARVA LASTEAED “PÄIKENE”

ARENGUKAVA

2014 – 2017

Hariduse 11, Narva 20303
direktor Heli Adamovits

SISSEJUHATUS

  1. Narva Lasteaed “Päikene” arengukava on dokument, mis määrab ära asutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
  2. Narva Lasteaed “Päikene” arengukava lähtub Koolieelse Lasteasutuse Seaduses §9¹ arengukavale esitatud nõuetest, lasteaia ”Päikene” põhimäärusest ja Narva linna arengukavast.

ÜLEVAADE LASTEAIAST

1.1. Hetkeseis

Lasteaed “Päikene” arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja Narva Munitsipaalharidussüsteemi arengukavast ja Narva munitsipaalharidussüsteemi arengustrateegiast ja Narva arengustrateegiast aastani 2020.
Arengukava on subjektiivne visioon lasteaia ühest võimalikust ootuspärasest sihiseisundist.
Arengukava koostamisel on võetud aluseks lasteaed “Päikene” hetkeolukorra analüüs, põhjalikult on uuritud vanemate soove ning vajadusi aga on ka arvestatud personali tähelepanekuid.
Arengukava hõlmab kõiki lasteaiaelu valdkondi, lähtudes hetkeolukorrast on kavandatud konkreetsed ülesanded nii juhtimise, õppe- ja kasvatustöö kui majandusvaldkonnas. Arengukava projekt on läbiarutatud , heaks kiidetud ja kinnitatud lasteaed «Päikene» hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu poolt
Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lasteaia juhtkonna vahelise koostöö ettepanekute tulemusena.
Asutus omab koolitusluba nr. 3560HTM , mis on välja antud 31.01.2005.a. Haridus-ja teadusministri käskkirja nr.60 alusel.
Arengukava ja selle muudatused kinnitab Narva Linnavalitsus vastavalt Narva Linnavolikogu 20.04.2006.a. määruse nr.15 punktile 1 ja Narva Linnavolikogu 01.06.2006.a. määruse nr.22 punktile 1.

1.2.Ajalugu

Narva Lasteaed “Päikene” on Narva Linnavalitsuse munitsipaalomandis töötav lasteasutus, mis asutati 1964. aastal aadressil Hariduse 11 ning kandis tol ajal nimetust Narva 21. lasteaed. Lasteaia hoone on ehitatud tüüpprojekti järgi, milles oli kavandatud 12 rühma, nendest 4 sõimerühma ja 8 aiarühma. Lasteaia töökeeleks oli vene keel.
Aastal 1997 muudeti Narva 21.lasteaia nimi lastesõbralikumaks ja uueks nimeks sai Lasteaed “Päikene”.
Vastavalt vanemate soovile ja palvele avati 2000.aastal 1 ööpäevaringne rühm, kus töötas 1 erialase haridusega õpetaja ja 1 õpetajaabi.
Lasteaeda “Päikene” võetakse lapsi alates 2 eluaastast. Lasteaeda laste vastuvõtu ja väljaarvamise korra kinnitab Narva Linnavalitsus.
2003 aastal käivitati Eesti Haridusministeeriumi ja Keelekümblus-keskuse ühisprojekt “Varajane keelekümblus lasteaias”. Selle projekti raames avati 11. veebruaril 2004 üks eesti keele keelekümblusrühm meie lasteaias ja 2004./2005.õa avasime teise keelekümbluspõhimõtetel töötava eesti keele rühma, 2005/2006.õa. taotlesid juba lapsevanemad kolmanda ja 2006/2007.õ-a. neljanda keelekümblus põhimõtetel töötava rühma avamist.
Käesoleval ajal töötab lasteaed varajase osalise keelekümblus mõhimõtetel alates 3-ndast eluaastast seega kõik aiarühmad töötavad ühtsete põhimõtete alusel, mis oli tingitud lastevanemate soovist.
2008/2009.aastal rekonstrueeriti täielikult lasteaia hoone ja teostati territooriumi haljastusprojekt. Peale renoveerimisprojekti töötab lasteaia 2 sõimerühma ja 7 aiarühma. On loodud võimalused lastele ujumaõpetamiseks, kuna töötab bassein ja saun. Tantsklass tagab lastele liikumisvõimaluste erisuse koos spordisaaliga, kus viiakse läbi liikumistunde.
On olemas veel kunstiklass ja laulmisõpetust võimaldav ruum.

1.2. Pedagoogide vanus

Vanus
20 – 30 a.		 Vanus
30-40 a.		 Vanus
40 – 50 a.		 Vanus
50 – 60 a.
Hetkel töötavad pedagoogid 3 7 9 1
Lapsehoolduspuhkusel
pedagoogid		 1 2 1

1.3. Pedagoogide haridustase

Erialane kõrgharidus Muu
kõrgharidus		 Omandab kõrgharidust Keskeri-
Haridus
Töötavad pedagoogid 6 10 2 2
Lapsehoolduspuhkusel
pedagoogid		 1 3
  1. Kokkuvõte lasteaia eelnevast arengukavast;

Arengukavas püstitatud eesmärgid said enamuses realiseeritud. Lapsed on enamuses olnud kooliks hästi ettevalmistatud, mis kahtlemata sõltub laste isikupärast ja võimetest. Igale lapsele väljastatakse lasteaiast lahkudes koolivalmiduskaart. Järgneva õppeaasta esimese poolaasta lõpus annavad kõikide koolide 1.klasside õpetajad tagasisideme meie laste edukusest koolis, mille alusel analüüsitakse kollektiivis vajakajäämisi ja tuntakse rõõmu endiste kasvandike heade tulemuste üle.
Vastavalt koostatud koolitusplaanile toimus tööalane täiendkoolitus: lasteaiaõpetajad, õpetaja abid ja teenindav personal on saanud osaleda soovitud koolitustel, on korraldatud kollektiivi väliskoolitused Leedu-, Saaremaa- ja Jüri lasteaednikega Lapsevanemad on soovi korral saanud osaleda kõikides lasteaia elu puudutavates valdkondades: kliendi rahulolu uuringutel, õppe- ja arengukava koostamisel, lasteaia arvukatel ühisüritustel. Tihedad on olnud suhted Tartu Ülikooli Narva Kolledziga ja Kunstigalerii, muuseumi ja keskraamatukoguga. Sagedased on lastele organiseeritud Narva teatri Ilmarine etendused, uueaasta ja vene jõulude tähistamised koos teatri kollektiiviga on muutunud traditsioonilisteks.
Nende aastatega on tugevnenud lasteaia materiaal-tehniline baas: täiustunud on spordiinventar, juurde on muretsetud vahendeid muusikatundide mitmekesistamiseks, juurde on õmmeldud rohkesti kostüüme, mis võimaldavad kogu lasteaia lastekollektiivil üheaegselt osaleda traditsioonilisel lõpetajate jaoks korraldataval lõpuõhtul linna kultuurimaja ”Rugodiiv” laval.
2008.a. detsembris rekonstrueeriti täielikult lasteaia hoone; laste käsutuses on eraldi tantsuklass, spordisaal, laulmisruum ja kunstiruum ning arvutiklass. . Igas rühmas on kohavalgustusega tahvlikomplekt: magnet, kriit ja korktahvel võimaldades õpetajal kasutada erinvaid näitlikke õppematerjale. Õpetajate käsutuses on arvutiklass, kus kõik arvutid on püsiühenduses Internetiga. Aktiivselt rakendatakse õppe-kasvatustegevusse interaktiivsed õppevahendid: SMART- tahvlid. Kogu lasteaia dokumentatsioon on trükitud kujul, mille iga rühma pedagoogid sälitavad mälupulgal
Kogu lasteaia lapsed käivad nüüd basseinis, saunas, peale sauna joovad tervislikku teed, mis kahtlemata tugevdab laste tervist ja ennetab haigestumisi.
Pärast jalutuskäiku on igas rühmas kasutusel kuivatuskapp tagades laste riiete kuivatamise, millega ennetame laste haigestumise, sest laste kojuviimise ajaks on kõik riided kuivad,
Õpetaja abide töö lihtsustamiseks ja nende suuremaks kaasamiseks lastega tegelustesse on paigaldatud igasse rühma nõudepesumasinad. Tänu paindlikule töökorraldusele ja kaasaegsete abvahendite olemasolule õpetaja abi töös osalevad kõikide rühmade õpetajade abid laste õesoleku ajal koos õpetajaga õues tagades sellega laste ohutuse.
Kuna lasteaia hoonesse paigaldati tuletõrjesignalisatsioon on tagatud laste ja töötajte turvalisus.

2.1. Lasteaia komplekteeritus seisuga september 2014.

Rühm Vanus Tüdrukud Poisid Kokku
“Oravakesed” 1,5- 3-aastased 7 8 15
“Mõmmid” 1,5- 3-aastased 9 6 15
“Jänkud” 4.5-aastased 11 10 21
“Kiisukesed” 6-7 aastased 9 11 20
“Mesimummid” 3-4-aastased 11 10 21
“Seenekesed” 6-7-aastased 12 9 21
“Vinni Puhhid”” 4-5-aastased 11 9 20
“Sipelgad” 5-6-aastased 10 11 21
“Pardikesed” 5-6-aastased 11 9 20
KOKKU 91 83 174

2.2 Lasteaeda kohta taotlevate järjekord vanuseti 2014.a 10.09. seisuga.

Laste vanus Avalduste arv
0-1 aastased lapsed 59
1-3- aastased lapsed 115
3-4-aastased lapsed 46
4-5-aastased lapsed 41
5-6-aastased lapsed 27
6-7-aastased lapsed 3
Kokku. 291
  1. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Globaalsed muutused maailmas, riigis ja ühiskonnas mõjutavad kogu haridussüsteemi, sealhulgas ka alushariduse arengut ning eeldavad uutmoodi lähenemist noorte kasvatamisele, õpetamisele ja suunamisele. Ühinemine Euroopa Liiduga on muutnud ühiskonna avatumaks ning andnud suuremaid võimalusi nii täiskasvanutele kui lastele enda arendamiseks.
2009.aastast jõustunud uus Alushariduse Raamõppekava ja muudatused Koolieelse Lasteasutuse Seaduses sunnib õpetajaid muutma õpikäsitlust: lasteaia töö eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamist ja õppe-kasvatustegevuse korralduse paindlikumaks muutmist. Lasteaed kannab edasi rahvuskultuuri, toetab laste kohanemist toimuvate muutustega ning sulandumist eesti ühiskonda ja arvestab Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvat.
Arengukava põhiülesandeks on laste vajadustele, huvidele ja võimetele vastava turvalise arengukeskkonna loomine, tagades 7-ndaks eluaastaks koolis hästi toimetuleva, terve ning elurõõmsa lapse.

3.1. ülesanded:

  • Lasteaia “Päikene” hetkeolukorra hindamine teadvustamaks muutuse vajadusi.
  • Lasteaia SWOT analüüsi läbiviimine, et saada ülevaade probleemidest, tugevatest külgedest ja muutusvajadustest, mis tagaksid lasteaia jätkusuutliku arengu.
  • Lasteaia üldiste arengusuundade valik ja arengu visiooni koostamine tagamaks asutuse edaspidise arengu.
  • Lasteaia tegevusega seonduva realiseerimisplaani koostamine.
  1. LASTEAED “PÄIKENE” TUGEVAD JA NÕRGAD KÜLJED

Lasteaia hetkeolukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüsimiseks moodustasime töögrupid, kuhu kaasatud olid õpetajad, õpetaja abid, köögipersonal, kes tõid oma tähelepanekud välja SWOT-analüüsis, samuti küsitlesime lapsevanemaid ning lapsi.

SWOT- ANALÜÜS TOOB VÄLJA:

    • tugevad küljed, mille abil saab lasteaia tulevikku planeerida,
    • nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada,
    • ohud, mida tuleb vältida
    • võimalused, mida lasteaed peab paremini ära kasutama
Sisemised mõjutegurid Välised mõjutegurid

Tugevad küljed:

  • töökas ja teotahteline juhtkond, kes püüab luua hea töö- ja õpikeskkonna;
  • lapsekeskselt töötav pedagoogiline ja abipersonal;
  • uuendustele avatud ja loominguliselt mõtlev pedagoogiline personal
  • 3-ndast eluaastast varajase keelekümbluse metoodika alusel töötavad rühmad;
  • väljakujunenud traditsioonid;
  • integreeritud tunnid ja kahe kultuuri (vene/eesti) ühisüritused;
  • kunstitegevuseks, tantsimiseks, laulmiseks eraldi ruumid;
  • muusika- ja võimlemisõpetus pidude/ühisürituste kaudu;
  • lastevanemate motivatsioon ja tahe osaleda lasteaia töö protsessis.
  • kaasaegne turvaline sisustus, spordiinventar ja kasvukeskkond
  • õueala ja õuemänguvahendid on kaasaegsed;
  • õppetööd toetav kaasaegne tehnika
  • laste tervist tugevdav bassein ja saun
  • IT-vahendite olemasolu õppeprotesessis

Võimalused:

  • tõhustada riigikeeleõpet pedagoogide ja laste seas
  • riiklike dokumentide täitmine eesti keeles;
  • eesti keele süvaõppega kunsti-, liikumis- ja muusikatundide läbiviimine alates 3-ndast eluaastast;
  • teha koostööd erinevate fondidega, kes toetavad haridust ja haridustegevusi (projektid);
  • leida koostööpartnereid, muutmaks õppe-kasvatusprotsessi tõhusamaks ja turvalisemaks;
  • tugevdada laste tervislikku seisundit mitmekesistamaks laste menüüd;
  • juhtkonna eestvedamisel meeskonnatöö tugevdamine;
  • kogemuste vahetamine kolleegidega teistest Eesti piirkondadest (isiklike kontaktide näol);
  • õppe-kasvatustegevuste mitmekesistamine kasutamaks IT vahendeid,
  • projektides osalemise kaudu tagada õppekasvatustegevusi lihtsustavate õppematerjalide soetamist
  • Tööhõiveametist praktikantide tööhõivet rakendades hoida kokku lasteaia eelarvet;
  • Rikastada lasteaia metoodiline õppevara metoodikeskuse rahastamise kaudu.

Nõrgad küljed:

  • õpetajaid abistava personali ülekoormatus;
  • uue õppekava eesmärkidest lähtuvalt raskused lapsekeskse tegeluse organiseerimine rühmaruumis.
  • vähene õuesõppe võimaluste kasutus;
  • kaadri voolavus (lapsehoolduspuhkused)
  • nõrk Narva lasteaednike vaheline koostöö
  • vähene lastevanemate kaasatus lasteaia tegevusse;
  • nõrk kooli ja lasteaia vaheline koostöö.
  • vananev arvutipark

Ohud:

  • väike eelarve, mis ei võimalda saavutada soovitud tulemusi ning pidurdab plaanide ellurakendamist
  • ebapiisav palgafond, mis ei võimalda rakendada töötajate tunnustussüsteemi.
  • eesti keelt väga heal tasemel valdava kaadri vähesus;
  • väljavahetamata territooriumi piirdeaed raskendab territooriumi kaitsmist vandaalide eest.
  • lasteaia arvutiparki haldava arvutispetsialisti puudumine raskendab IT vahendite kasutust.
  1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA JA ETAPID

Arengukava koostamiseks valiti selline metoodika, mis võimaldas arengukava koostamisse kaasata lasteaia tööst võimalikult palju huvitatud isikuid, kelle hulka kuulus nii haridusspetsialiste, lapsevanemaid, hoolekogu liikmeid kui ka lasteaia personali. Hariduse spetsialisteidelt saime vajaliku informatsiooni linna haridussüsteemi arengu prioriteetide kohta, arvestasime nende arvamusi ja ettepanekuid.
Kinnitatud linna haridusasutuste arengukava suunad peegelduvad asutuse arengukava suundadega.

5.1.Arengukava koostamise etapid

  1. Tegevusplaani koostamine.
  2. Töörühmade loomine: lasteaia administratsioon, lastevanemate, teenindava personali ja pedagoogide töörühmad.
  3. Info kogumine ja analüüs.
  4. SWOT analüüsi läbiviimine, analüüs ja kokkuvõtte tegemine.
  5. Arengu võtmesuundade valikud.
  6. Realiseerimiskava koostamine.
  7. Arengukava esitlemine ja kinnitamine.2013 a.juuni viidi läbi kõigi osapoolte poolt SWOT analüüs. Tegevuskava arutati läbi ja kinnitati 2013.a. 25..augusti õppenõukogus (protokoll nr-1)
  8. Juulis 2013.a. töötas arengukava töörühm koostamaks tegevuskava.
  9. Hoolekogu kinnitas arengukava hoolekogu koosolekul (protokoll nr.1).

5.2. Arengu üldeesmärk.

Narva koolieelse lasteasutuse „Päikene” arengukava üldiseks eesmärgiks on laste vajadustele, huvidele ja võimetele vastava turvalise arengukeskkonna loomine, tagades hästi toimetuleva, terve ning elurõõmsa lapse, kes 7 aastaselt adapteerub sujuvalt kooli keskkonda jätkamaks edukalt teadmiste omandamist järgnevas haridusasutuses.

5.3. Lasteaia prioriteedid:

  • Eetilisus suhetes:

Laps-laps, õpetaja-laps, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-kolleeg

  • Demokraatia ja tolerantsus igal tasandil:

Avatus, sallivus, laste õiguste arvestamine, koostöö ja vastastikune austus igal tasandil, tööalane- ja eneseanalüüs, kriitikataluvus, kokkulepete täitmine täiskasvanute ja laste vahel

  1. LASTEAIA PERSONAL

Hetkeseis:

Lasteaias töötab 20 õpetajat, neist: 16 rühmaõpetajat, 1 liikumisõpetaja, 2 muusikaõpetajat (eesti ja venekeelsete tundide läbiviimiseks),1 tantsuõpetaja ja ujumisõpetaja. Lisaks teenindavad lapsi direktor ja õppealajuhataja..

6.1. Töötajate koosseisunimekiri:

Ametikoha nimetus Ametikohtade arv määratud Tegelikult täidetud
direktor 1,0 1,0
õppealajuhataja 1,0 1,0
juh.aset.majandusalal 1,0 1,0
terviseedenduse töötaja 1,0 1,0
rühmaõpetaja 18,0 16,0
logopeed 0.5 0
muusikaõpetaja 0,75 0,375 ja 0,375
liikumisõpetaja 1,0 1,0
tantsuõpetaja 0,5 0,5
ujumisõpetaja 1,0 1,0
rühmades õpetaja abi 9.0 9.0
abiõpetaja 1,75 1,75
kokk 2,0 2,0
Abipersonal kokku 26,05 26,95
KOKKU 49.925 49.925

6.2. Personali arendamise ja koolitamisstrateegia.

Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla parimate lasteaedade hulgas, kes tagab lapsele parima alushariduse omandamise läbi töötajate mitmekülgse kompetentsuse.
Töötajatele läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et töötajad tajuvad oma kohta meeskonnas, kuid täielikuks panustamiseks on veel potensiaali. Personali vähene liikuvus ja seos teiste kolleegidega teistest Eesti piirkondadest vajab veel arendamist.
Õpetajate koolitus hõlmab õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamist nii lasteaias kui väljaspool lasteaeda toimuvatel kursustel, samuti iseseisvat tööd erialakirjandusega. Peale koolituselt naasmist on õpetaja kohustatud tegema juhtkonnale analüüsi kursuste kohta, samuti tutvustama pedagoogilises nõukogus kursuste materjale.
Koolitusvajadus määratletakse kindlaks tegevusaasta alguses ja aasta lõpus analüüsitakse koolituse tõhusust
Uus õppekava nõuab teistsugust lähenemist lapse arengusse, pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad, andes neile võimaluse tegutseda. Viimastel aastatel on oluliselt muutunud ka lasteaia lapsed, nad on tuttavad kaasaegse tehnikaga alates kodutehnikast, lõpetades arvutitega, nad on suhteliselt palju reisinud, omavad juurdepääsu erinevatele infoallikatele (SAT-TV, CD-d, DVD-d, video jne). Sellest tulenevalt peab pedagoog olema pädev, ta peab olema laia silmaringiga, valmis vastama väga erinevatele küsimustele, tundma kaasaja arengutrende ja tundma uusi tehnilisi võimalusi.

6.3. Lasteaia töötajate koolitusplaani eesmärgiks on:

    1. Õppe-kasvatstegevuse efektiivsuse tõstmine:
    2. Rakendusvõimaluste laiendamine ja kohandamine vastavalt uutele tingimustele;
    3. Inimese kvalifikatsiooni ja kompetentsuse pidev tõstmine, võimete arendamine;
    4. Omandatud kogemuste rakendamine igapäevasesse töösse;
    5. Karjääri planeerimine.

6.4. Koolituse ülesanded:

  • Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne
  • kogu personali haridustase (üldharidus, erialane tasemekoolitus, täiendkoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt
  • koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan)

6.5. Lasteaia töötajate koolitusplaan koosneb:

    1. Tasemekoolitus;
    2. Tööalane täiendkoolitus ;
  • 2.1.lasteaiasisene;
    • enesetäiendamise kogemuste jagamine kogu kollektiivile
    • kolleegide õppetegeluste vaatlemine
    • arenguvestluse käigus kitsakohtade likvideerimine.
    • Pedagoogide enesetäiendamise efektiivsuse hindamine
    • 2.2.väline: — koolitusfirmades;

      • — teistes vabariigi koolieelsetes lasteasutustes Vabahariduslik koolitus.

  • 2.2 välisriikide koolieelsetes lasteasutustes
  • -teistes Narva linna koolieelsetes asutustes;
  • — hindamise kriteeriumide korrigeerimine pedagooglise töörühma poolt.
  1. Traditsioonilised üritused lasteaias

Lasteaed integreerib Narva Lasteaed “Päikene” lapsi ürituste kaudu Eesti kultuuripärandisse lõimides laste rahvuse- vene kultuuritavasid paralleelselt igapäevategelusse ning ürituste tegelustesse.
Lasteaias toimuvad mitmesugused vene ja eesti kultuuritraditsioone kajastatavad traditsioonilised üritused ja peod, mis annavad lastele ja nende peredele võimaluse koos sisukalt aega veeta liites sealjuures lasteaia nii lasteperet kui ka kollektiivi. Ürituste temaatika planeeritakse läbiva teemaga üheaegselt kõikides rühmades. Soodustatakse ürituste planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel eri vanuses ( nooremad koos vanemate lastega). laste koostööd.
Üritada lasteaia ühisüritustesse kaasata ka teisi Narva lasteaedu ja haridusasutusi.
Traditsioonilised üritused:

  • spordipäevad 2 korda aastas;
  • sügisene perepidu lasteaia territooriumil “Kirevad sügispäevad”;
  • laste loomingunädalad 4 korda aastas- koolivaheaegadel;
  • isadepäevapidu;
  • Mardipäev ;
  • Kadripäev ;
  • Aastavahetuse peod:-uusaasta tähistamine
  • -vene jõulude tähistamine
  • -jõulupidu (lastele ja personalile);
  • talvine perepäev lasteaia territooriumil“Talverõõmud kõigile- lumelinnaku ehitamine”;
  • kuuse ärasaatmise pidu;
  • kodumaa sünnipäev — viktoriin;
  • vastlapäev (eesti ja vene vastlakombed);
  • vanaemapäev – “Meie vanaemad kõige …”;
  • ülestõusmispüha „Jänku Jussil külas”;
  • emadepäevapidu;
  • sünnipäevalaste õnnitlemine – “Hällipäev” iga kuu viimane neljapäev;
  • kooliminevatele lastele pühendatud etendus linna kultuurimajas.

  1. LASTEAED “PÄIKENE” MISSIOON

Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused:

  • sotsiaalselt tundliku,
  • vaimselt ergsa,
  • ennastusaldava,
  • kehaliselt aktiivse,
  • terve lapse kujunemiseks.

 

  • Selleks on vaja:
  1. luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;
  2. soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;
  3. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;
  4. toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel
  5. Meil on omanäoline, sõbralik, mänguline, tervislik, hooliv, teadmishimuline ja arenev ning turvalisust kindlustav lasteaed, kus iga laps saab vajalikud teadmised ja oskused toimetulekuks koolis .
  6. 9. LASTEAED “PÄIKENE” VISIOON
  7. nõustada neid.

Lasteaed “Päikene” on loova, avatud mõtlemisega lasteaed, kus arendatakse lastes iseseisvust, loomingulisust ja teadmishimu, vastutustunnet ja armastust ligimeste ning oma kodukoha vastu. Lasteaia keskkonda iseloomustab avatus ja turvalisus nii vaimses kui füüsilises mõttes.

  1. PRIORITEETSED LASTEASUTUSE ARENDUSE VALDKONNAD JA

EESMÄRGID.

10.1. Õpetamine ja kasvatamine

EESMÄRGID:

Õppetöö kõigis tegevustes säästlike eluviiside, teadmiste ja keskkonnakaitse vajalikkuse selgitamine lastele. Hästi läbimõeldud lapsest lähtuv planeerimine ja õpitegevuste lõimumine,
Terviseedendavate lasteaedade staatuse taotlemine: lapsesõbraliku kasvukeskkonna loomine, sotsiaalsete oskuste arendamine igapäevaste tegevuste kaudu kõigi osapoolte vahel ( lapsed- õpetajad- vanemad) Vanem kui koostööpartner. Saavutada kõigi kooliminevate laste sotsiaalne, vaimne, füüsiline koolivalmidus

10.2.JUHTIMINE

EESMÄRGID:

  • Organisatsiooni kultuuri väärtustamine;
  • Tugev, avatud meeskond;
  • Õpetamise ja kasvatamise kvaliteedi tagamine;
  • Strateegilise juhtimise osatähtsus, järjepidevus.

10.3. KOOSTÖÖ ERI GRUPPIDEGA

EESMÄRGID:

  • Lastevanemad on koostööpartnerid;
  • Leida uusi sidusrühmade esindajaid kaasamaks neid tegelustesse;
  • Hoolekogu kui vahelüli kliendi ja teenindaja vahel.

10.4. TRADITSIOONID, MAINE KUJUNDAMINE

EESMÄRGID:

  • Avalike suhete arendamine;
  • Huvitavate traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide loomine;
  • Lasteaia tegevus on avatud ja läbipaistev.

10.5. KASVU- JA TÖÖKESKKOND

EESMÄRGID:

;IT- vahendite kasutamine tegevustes

10.6. PERSONALIARENDUS

EESMÄRGID:

  • Meeskonnatööl põhinev , professionaalne kaader;
  • 100% nõutava kutsestandardiga pedagoogid
  • Töötajate arendamine, hindamine, motiveerimine;
  • Töötajate töörahulolu ja eneseteostuse tagamine.
  • Riigikeeleoskuse omandamine.
  1. TEGEVUSKAVA 2014 — 2017

11.1. Strateegiline juhtimine

Indikaator: Arengukava

Jrk.
nr.		 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Arengukava uuendatakse/täiendatakse süsteemselt x x x x direktor
2. Arengukava koostamisse kaasatakse koostöögrupid (hoolekogu, personal) x x x x Director, hoolekogu esimees

Indikaator: Õppeaasta tegevuskava

Jrk.
nr.		 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Rühmade õppeaasta analüüsid esitatakse iga aasta 10. juuniks. x x x x Õppeala –
juhataja/
õpetajad
2. Analüüside tulemusi arvestatakse õppeaasta tegevuskava koostamisel x x x x Jdirektor
3. Tegevuskava koostamisel arvestatakse rahulolu-uuringute tulemusi x x x x direktorÕppeala-
juhataja
4. Tegevuskava koostamisse kaasatakse majasisesed töögrupid x x x x Töögruppide
juhid/
õppeala –
juhataja
5. Ülevaade aasta tegevustest antakse lastevanematele sügisestel rühma koosolekutel x x x x Õpetajad
6. 2 korda aastas lastevanemate üldkoosolekud x x x x Administratsioon
7 Kord aastas avatud uste päeva korraldamine x x x x direktor
8. Hoolekogu analüüsib, teeb ettepanekuid ja kinnitab tegevuskava aasta esimesel üldkoosolekul. x x x x Hoolekogu esimees
9. Tegevuskava koostatakse ja kinnitatakse 31. augustiks x x x x direktor

Indikaator : Sisehindamine
Indikaator : Sisehindamine

Jrk.
nr.		 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Sisehindamistulemused võetakse aluseks arengu- ja aasta tegevuskava koostamisel x x x x direktor
2. Töö tulemuslikkusest objektiivsema ülevaate saamiseks täiendatakse sisekontrollisüsteemi x x x x direktor
3. Personali hindamisel lähtutakse kokkulepitud kriteeriumidest ja eesmärkidest x x x x direktor
4. Õpetajate tööpanust ja tulemuslikkust hinnatakse kogu õppeaasta jooksul x x x x Õppenõukogu+ töögrupp
5. Kord kvartalis hinnatakse muutusi laste kasvuskeskkonna vastavust tegevusplaanile. x x x x Töögrupp+
hoolekogu liikmed +
õpetajad
6. Pidev (iga nädala lõpus) valmistava toidukvaliteedi hinnang ning tervisliku toitumise propageerimine x x x x Terviseedenduse töötaja
Õpetajad
kokad
7. Ruumide puhtuse tagamiseks
hinnatakse õpetaja abide tööd
ja koostööd õpetajatega rühmades kogu õppeaasta jooksul		 x x x x Majandus/
tervise –
edendaja töötaja
8. Rahulolu-uuringutega kaasatakse hindamisse sidusgrupid (personal, lapsevanemad, lapsed) x x x x / direktor
õppeala-
juhataja
9.. Tulemustasude süsteem kui asutuse sisehindamise lahutamatu osa.
Tööalase edukuse hindamispõhimõtete täiustamine		 x x x x direktor,
Juh.asetäitja õppe-kasv-töö ja juh.asetäitja maj. Alal
hoolekogu

11.2. Personali juhtimine ja koostöö

Indikaator: Personali arendamine

Jrk.
nr.		 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Koolitusplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest x x x x direktor
õppealajuhataja
2. Asutusesisene pedagoogide enesetäiendamise abil tõsta pedagoogide pädevust. x x x x Juhataja
Juh.asetäitja õppe-kasv.
3. Kõik pedagoogid ja õpetaja abid läbivad iga-aastase esmaabi koolituse x x x x Terviseedenduse töötaja
4. Koostöös personali ja hoolekoguga töötatakse välja töötajate tunnustamise süsteem x x x x direktor
Hoolekogu esimees
5. Tunnustamissüsteemi rakendatakse järjepidevalt x x x direktor
6. Õpetaja abid läbivad pedagoogikaalase koolituse x x x x KOV
Projektid		 direktor
7. 1 x aastas toimub majasisene koolitus kogu personalile x x x x Tööohutuse nõunik
8. Okt. – nov. toimuvad arenguvestlused õpetajate ja õpetaja abidega x x x x direktor

td>
9. Kõik pedagoogid külastavad õppimise eesmärgil vabalt valitud õpetaja tunde x x x x õppealajuhataja
10. Õpetajad osalevad linna ainesektsioonide töös x x x x Õppealajuhataja
11 Direktori ja pedagoogide arenguvestlused kord aastas x x x x Direktor
12 Tehnilise personali ja maj.ala juhataka arenguvestlused kord aastas x x x x Maj.ala juhataja

Indikaator: Koostöö

Indikaator: Koostöö

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Kaks korda aastas toimuvad lastevanematega arengu-

vestlused

 x x x x Rühma õpetajad
2. Aprilli – maikuu jooksul selgitatakse välja lastevanemate ootused ja rahulolu x x x x direktor
3. Ühtlustatakse rühmades lastevanematele info edastamise süsteem x x x direktor +rühmaõpetajad
4. 4x aastas toimub kogu maja üritus koos lastevanematega x x x x Administratsioon +personal
5. Hoolekogu kaasatakse planeerimisse ja arendustegevustesse x x x x Juhataja/

Hoolekogu esimees
6. Pidevalt töös olev kodulehekülg kui infoallikas x x x x direktor
7. Vähemalt 3 x aastas kajastatakse

lasteaia tegevusi meedias.

 x x x x direktor
8. Erinevatel tasanditel toimub koostöö lasteaia ja TÜ Narva Kolledziga x x x x direktor
9. Tehakse koostööd Vabariikliku keelekümbluskeskusega x x x x direktor
10. Tehakse koostööd vabariigi lasteaedadega x x x x direktor
11. Tehakse koostööd linna koolidega x x x x / direktor

 
12. Tehakse koostööd linna lasteaedadega x x x x õppealajuhataja
13. Kvaliteetse toidu tagamiseks tehakse koostööd toiduaineid tarnivate firmadega. x x x x direktor
14 Tehakse koostööd linna kultuuriasutustega x x x x õppealajuhataja
15 Asutuse infovoldikud ( Igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne) x x x x direktor
16 Juurutada lepingute sõlmimist lasteasutuse juhtkonna, rühma töötajate ja lapsevanema(hooldaja) vahel. x x x x direktor

õppealajuhataja

11.3. Kasvukeskkonna kujundamine

Indikaator: Turvalisus

Jrk.

Nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Kasvukeskkonna ohutegurite

kõrvaldamine

 x x x x TEL töörühm
2. Koostatakse õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord x x x x Terviseedenduse töötaja
3. Õppeaasta algul tutvustatakse lapsevanematele laste-

aia kodukorda ja päevakava

 x x x x Rühma õpetajad
4 1 x aastas viiakse läbi tuleohutusealane infopäev

1x aastas Päästeameti spetsialisti infopäev

 x x x x Tööohutuse spetsialist

+ Päästeamet
5. Varikatuste pealseid kasutades kelgutamiseks i rakendada turvameetmed. x x x x Terviseedenduse töötaja

Õpetajad

Indikaator: Ruumid ja maa-ala

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Paigaldatakse videokaamerad

turvamaks lasteaia territooriumi

 x Pidaja
2. Territooriumile automaatse kastmissüsteemi paigaldus x direktor
3 Aiatraktori muretsemine territooriumi heakorrastustöö hõlbustamiseks. x Projekt Lasteaia eelarve
4 Igaaastane territooriumil läbiviidav laupäevak koostöös lastevanematega x x x x Kogu kollektiiv

Lapsevanemad

Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Õpetajad lähtuvad mänguasjade valikul rühma iseärasustest, laste vanusest ja soolisest erinevusest. x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Täiustatakse arvutitel põhinev keeleõpe. x x x x direktor
3. Õuesõppe juurutamine x x x x Õpetajad
4. Õpetajad kasutavad alternatiivseid meetodeid ja võtteid õppetegeluste läbiviimisel. x x x x Õpetajad
5. Keeleõppe arvutiprogrammide lõimine keeleõpet toetava osana x x x x direktor

Õpetajad
6. Aktiivselt otsitakse võimalusi erinevates projektides osalemiseks x x x x direktor

õppealajuhataja Õpetajad
7. Dramatiseeringud kui loovuse ja sõnalise väljenduse arendajad x x x x Õpetajad

lapsevanemad
8 Õpetajad kasutavad aktiivselt interaktiivselt tahvlit x x x x Õpetajad
9. Rühmaõpetajate ja erispetsialistide koostöö tõhustamine x x x x õppealajuhataja
10 Sidusrühmade esindajate kaasamine õppeprotsessi

-Päästeamet

-Perearsti keskus

-Eesti Post

-Teater “Ilmarine”

-Keskkonnateenistus

 x x x x õppealajuhataja

11.4. Mängu kaudu lapse arendamine

Indikaator: Lasteaia õppekava

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerijad Vastutaja
1. Õppekava arendustegevus toimub järjepidevalt ja süsteemselt x x x x õppealajuhataja
2. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu koostatakse lapse pädevustest lähtuvalt x x x x õppealajuhatajaal +

Töörühm
3. Õppekava arendustegevusse kaasatakse lapsevanemad. x x x x Director

Hoolekogu esimees
4. Eesti keele õpe alates 3-ndast eluaastast on õppekava lahutamatu osa x x x x õppealajuhataja
5. Õppekava arvestab keelekümbluspõhimõtteid x x x x direktor

Õpetajad
6 Õppekava temaatika on seotud kodukoha inimeste, looduse ja asutustega x x x x direktor

Õpetajad

Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Vastutaja
1. Rühma tegevuskava lähtub asutuse õppekavast ja haakub aasta tegevuskavaga x x x x Õpetajad
2. Keelekümblusrühmade tegevuskava arvestab Vabariikliku keelekümbluskeskuse tegevusplaani x x x x direktor

Õpetajad
3. Rühma tegevuskava esitatakse 25. septembriks x x x x õppealajuhataja
4. Koostatakse õppeaasta analüüsi põhimõtted ja kriteeriumid x x direktor
5. Ühtlustatakse rühma tegevuste planeerimine vastavalt asutuse aastaplaanile. x x x x õppealajuhataja
6. Tegevuskavades kajastub valdkondadevaheline integratsioon x x x x Õpetajad
7. 4 loomingunädala temaatika on ühtne kogu kollektiivile, planeerimisel arvestatakse Vabariigi suursündmusi x x x x Õpetajad
8 Õuestegevus haakub nädala teemaga ja toetab seda x x x x Õpetajad
9. Sõimerühmades minna üle 1 õpetaja ja 2 abiõpetaja töö mudelile x x x x Director

hoolekogu

Indikaator: Õpetamine, kasvatamine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Õpetajad on laste arengut toetava keskkonna loojad. x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Täiendatakse alates 3-ndast eluaastast eesti keele õpetamise metoodiliste materjalide koostamist x x x x Lasteaia eelarve direktor
3. Õppematerjalide valikul lähtutakse laste arengutasemest ning individuaalsusest x x x x Lasteaia eelarve direktor/

õpetajad
4. Õppeaasta algul ühtlustatakse rühmareeglid kodu reeglitega x x x x Õpetajad
5. Tehakse individuaalset tööd nii andekate kui ka „nõrkade” lastega x x x x Õpetaja

 
6 Rühmas tegutseb tiim- õpetaja-õpetaja-õpetaja abi x x x x direktor
7. Võimalusel kastatakse tegelusse lapsevanemaid x x x x Õpetajad

Indikaator: Mängimine, õppimine

Indikaator: Mängimine, õppimine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 finantseerijad Vastutaja
1. Õpetajad loovad tingimused mängude kaudu õppimiseks x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad
2. Õpetajad soodustavad laste aktiivset osalemist mängus x x x x Õpetajad
3. Laste omandab teadmisi läbi praktiliste kogemuste x x x x Lasteaia eelarve Õpetajad/

õpetaja abid
4. Objekte ja nähtusi tutvustatkse loomulikus keskkonnas. x x x x õpetajad,

õpetaja abid
5. Lapsi suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

 

 x x x x Kogu kollektiiv

11.5. Laste toetamine

Indikaator: Lapse arengulise erivajaduse väljaselgitamine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Laste arengutaseme uuringud toimuvad õppeaasta alguses 1.09-15.09 ja

aasta lõpus 15.05-30.05.

 x x x x õppealajuhatajaõpetajad
2. Õpetajad ja erispetsialistid töötavad käsikäes. x x x x õppealajuhataja

erispetsialistid
3. Lapsel ilmnenud arengulise erivajaduse kahtluse korral koostatakse individuaalne tegevusprogramm x x x x Director

õppealajuhataja
4. 2 korda aastas (oktoobris ja märtsis) viiakse läbi arenguvestlused lastevanematega x x x x õpetajad
5. Andekatele lastele luuakse tingimused edasiseks arenguks. x x x x Õpetajad
6. Arengutaseme hindamissüsteem vaadatakse üle iga õppeaasta alguses, vajadusel korrigeeritakse x x x x õppealajuhataja

Indikaator: Laste toetamine

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Igale kõnehäirega lapsele koostatakse individuaalne programm x x x x logopeed
2. Lapsevanemaid nõustatakse erispetsialistide, õpetajate ja terviseedenduse töötaja poolt. x x x x Erispetsialistid, õpetajad, tervuseedenduse töötaja
3. Õpetajad pakuvad lisategevusi andekatele lastele x x x x Õpetajad

Erialasperialistid

11.6. Haridustulemus

Indikaator: Koolivalmidus

Jrk.

nr.

 Tegevus 2014 2015 2016 2017 Finantseerija Vastutaja
1. Täiendatakse ühtset koolivalmiduse hindamissüsteemi x x x x õppealajuhataja+ 1.klaaside õpetajad
2. Lapsevanemaid teavitatakse lapse koolivalmiduskaardist alates lapse 3-eluastast x x x x Õpetajad
3. Jaanuaris toimub ümarlaud koolide esindajate, koolieelsete laste lastevanemate ja lasteaia õpetajatega x x x x , direktor
õppealajuhataja
4 Iga aasta detsembrikuus koolivalmiduse tagasisideme saamiseks 1.klassi õpetajate ankeetküsitluse korraldamine ja tulemuste analüüs. x x x x õppeaqlajuhataja
  1. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

12.1. Vastavalt 01.07.2006.a. Narva Linnavalitsuse . määrusega kinnitatud Narva linna haridus-ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale uuendatakse arengukava seoses:

  • haridusalase seadusandluse muudatustega;
  • muudatustega omavalitsuse arengukavas;
  • haridusasutuse staatuse muutmisega;
  • pedagoogilise nõukogu või lasteaia hoolekogu ettepanekuga.

12.2.Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse igal aastal;

  • Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogide

Nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja

valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ning lisatakse tegevuskava veel

üheks aastaks.

12.3. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamise tulemustest.87