Avaleht   Arengukava

Arengukava

NARVA LINNAVALITSUSE KULTUURIOSAKOND

Untitled

NARVA LASTEAED PÄIKENE

ARENGUKAVA

2018 – 2021

Hariduse 11, Narva 20303

direktor Heli Adamovitś

NARVA

SISUKORD

table

1. SISSEJUHATUS

Narva Lasteaed Päikene arengukava lähtub Koolieelse lasteasutuse seaduses §9¹ arengukavale esitatud nõuetest, lasteaed Päikene põhimäärusest ja Narva linna arengukavast.Narva Lasteaed Päikene arengukava on dokument, mis määrab ära asutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

1.1. Arengukava eesmärk ja ülesanded

Muutused maailmas, riigis ja ühiskonnas mõjutavad kogu haridussüsteemi, sealhulgas ka alushariduse arengut ning eeldavad uutmoodi lähenemist noorte kasvatamisele, õpetamisele ja suunamisele. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja muudatused Koolieelse lasteasutuse seaduses sunnib õpetajaid muutuma ja lasteaia töö eesmärkide, põhimõtete kaasajastamist ning õppe-kasvatustegevuse korralduse paindlikumaks muutmist. Lasteaed kannab edasi rahvuskultuuri, toetab laste kohanemist toimuvate muutustega ning sulandumist eesti ühiskonda.

Arengukava põhiülesandeks on 7-ndaks eluaastaks koolis hästi toimetulev, terve ning elurõõmus laps. Arengukava koostamisel lähtuti:

  • lasteaia õppekavast;

  • piirkonna vajadustest;

  • lasteaia töötajate, vanemate ja laste soovidest;

  • vaimsetest ja materiaalsetest ressurssidest.

1.2. Arengukava koostamise põhimõtted

Arengukava koostamine toimus demokraatliku protsessina, kuhu kaasati lasteaia personal, lastevanemad ja lasteaia hoolekogu. Meetoditena kasutati küsimustikke, ajurünnakuid, grupitööd ning suulisi vestlusi. . Arengukavas on määratletud lasteaiaarenduse põhisuunad aastateks 2018-2021, et tagada lasteaia jätkusuutlikus ja järjepidev areng. Arengukava on aluseks üldtööplaanile, milles esitatakse arengukavas olevate eesmärkide realiseerimine läbi konkreetsete tegevuste ja nende tegevuste rakendamise. Üldtööplaanis kavandatakse õppeaastaks detailsem tegevus.

Lasteaia arengu planeerimine tugineb :

  • põhimõttel- lasteaed kui ühtne tervik;

  • lasteaed kui üks osa terviklikus haridussüsteemis.

1.3. Arengukava ülesehitus

Arengukava koostamiseks moodustati direktori käskkirjaga töörühm, kelle ülesandeks oli korraldada arengukava ettepanekute kogumine, analüüs ja tervikliku lõppdokumendi koostamine. Arengukava koostamisel lähtuti eelneva arengukava tegevuste õnnestumistel, mida ka jätkatakse, ent ka uute tegevuste siseviimisele.

Parima lahenduse leidmiseks analüüsiti eelnevate aastate sisehindamise valdkondade järeldused ja ettepanekud ja selle meetodi abil leiti töörühmades prioriteetse eesmärgi saavutamiseks peamised tegevused järgnevaks neljaks aastaks, mis oleksid rakendatavad olemasolevate inimestega, kaasaksid erinevaid huvigruppe, eeldaksid minimaalselt täiendavaid rahalisi kulutusi ja tagaksid lasteaia jätkusuutliku arengu. Arengukava sisulisele koostamisele järgnes arengukava vormistamine ning lasteaia koduleheküljel avalik arutelu ettepanekute ja täienduste tegemiseks. Seejärel esitleti arengukava projekti versioon hoolekogule kinnitamiseks.

2. ÜLEVAADE LASTEAIAST

2.1. Hetkeseis

Arengukava koostamisel on võetud aluseks lasteaed Päikene hetkeolukorra analüüs, põhjalikult on uuritud vanemate soove ning vajadusi ning arvestatud personali tähelepanekuid.

Arengukava hõlmab kõiki lasteaiaelu valdkondi, lähtudes hetkeolukorrast on kavandatud konkreetsed ülesanded nii juhtimise, õppe- ja kasvatustöö kui majandusvaldkonnas. Arengukava projekt on läbi arutatud, heaks kiidetud ja kinnitatud lasteaed Päikene hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu poolt

Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lasteaia juhtkonna vahelise koostöö ettepanekute tulemusena.

Asutus omab koolitusluba nr 3560 HTM, mis on välja antud 31.01.2005. a Haridus-ja teadusministri käskkirja nr 60 alusel.

Arengukava ja selle muudatused kinnitab

Narva Linnavalitsus vastavalt Narva Linnavolikogu 20.04.2006. a määruse nr 15 punktile 1 ja

Narva Linnavolikogu 01.06.2006. a määruse nr 22 punktile 1.

Narva linna arengudokumentide menetlemise kord § 21 p 4

2.2. Üldandmed

Asutuse nimetus

Narva Lasteaed Päikene

Aadress

Hariduse 11, Narva 20303

Registrikood

75008670

Direktori telefon

Üldtelefon

35 45979

35 95511

Kodulehekülg

narvapaikene@hot.ee

Koolitusluba

Nr 3560HTM

(31.01.2005. a ministri käskkirja nr 60 alusel)

Omandivorm

munitsipaallasteaed

Teeninduspiirkond

Narva linn

Lasteaed on avatud

6.30- 18.30

2.3. Ajalugu

Narva Lasteaed Päikene on Narva Linnavalitsuse munitsipaalomandis töötav lasteasutus, mis asutati 1964. a aadressil Hariduse 11, Narva.

Lasteaia hoone on ehitatud tüüpprojekti järgi, ent 2008. a läbis hoone täieliku renoveeringu, mille tagajärjel töötab lasteaias 2 sõimerühma ja 7 aiarühma. Lasteaed Päikene võetakse lapsi alates 2 eluaastast. Lasteaeda laste vastuvõtu ja väljaarvamise korra kinnitab Narva Linnavalitsus. Lasteaia töökeeleks on vene ja eesti keel.

2003. aastal käivitati Eesti Haridusministeeriumi ja Keelekümbluskeskuse ühisprojekt “Varajane keelekümblus lasteaias”. Selle projekti raames avati 11. veebruaril 2004 üks eesti keele keelekümblusrühm ja käesoleval ajal töötab lasteaias varajane keelekümblus 7 rühmas alates 3-ndast eluaastast.

On loodud võimalused lastele ujuma õpetamiseks, kuna töötab bassein ja saun. Tantsuklass tagab lastele liikumisvõimaluste erisuse koos spordisaaliga, kus viiakse läbi liikumistunde.

On olemas veel kunstiklass ja laulmisõpetust võimaldav ruum.

2.6. Kokkuvõte lasteaia eelnevast arengukavast

Arengukavas püstitatud eesmärgid said enamuses realiseeritud. Lapsed on enamuses olnud kooliks hästi ettevalmistatud, mis kahtlemata sõltub laste isikupärast ja võimetest. Igale lapsele väljastatakse lasteaiast lahkudes koolivalmiduskaart. Järgneva õppeaasta esimese poolaaasta lõpus annavad kõikide koolide 1.klasside õpetajad tagasiside meie laste edukusest koolis, mille alusel analüüsitakse kollektiivis vajakajäämisi ja tuntakse rõõmu endiste kasvandike heade tulemuste üle.

Vastavalt koostatud koolitusplaanile toimus tööalane täiendkoolitus: lasteaiaõpetajad, õpetaja abid ja teenindav personal on saanud osaleda soovitud koolitustel, on korraldatud kollektiivi väliskoolitused Leedus Kaunase, Kaliningradi ja Poola lasteaednikega. Lapsevanemad on soovi korral saanud osaleda kõikides lasteaia elu puudutavates valdkondades: kliendi rahulolu uuringutel, õppe- ja arengukava koostamisel, lasteaia arvukatel ühisüritustel. Tihedad on olnud suhted Tartu Ülikooli Narva Kolledźiga ja Kunstigalerii, muuseumi ja keskraamatukoguga. Sagedased on lastele organiseeritud Narva teatri Ilmarine etendused, uueaasta ja vene jõulude tähistamised koos teatri kollektiiviga on muutunud traditsioonilisteks.

Nende aastatega on tugevnenud lasteaia materiaal-tehniline baas: täiustunud on spordiinventar, juurde on muretsetud vahendeid muusikatundide mitmekesistamiseks, juurde on õmmeldud rohkesti kostüüme, mis võimaldavad kogu lasteaia lastekollektiivil üheaegselt osaleda traditsioonilisel lõpetajate jaoks korraldataval lõpuõhtul linna kultuurimaja Rugodiiv laval.

Laste käsutuses on eraldi tantsuklass, spordisaal, laulmisruum ja kunstiruum ning arvutiklass, robootika tegeluste läbiviimiseks. Aktiivselt rakendatakse õppe-kasvatustegevusse interaktiivsed õppevahendid: SMART- tahvlid ja SMART-laud.

Kogu lasteaia lapsed käivad basseinis, saunas, peale sauna joovad tervislikku teed, mis kahtlemata tugevdab laste tervist ja ennetab haigestumisi. Pärast jalutuskäiku on igas rühmas kasutusel kuivatuskapp tagades laste riiete kuivatamise, millega ennetame laste haigestumise, sest laste kojuviimise ajaks on kõik riided kuivad.

Õpetaja abide töö lihtsustamiseks ja nende suuremaks kaasamiseks lastega tegelustesse on paigaldatud igasse rühma nõudepesumasinad. Tänu paindlikule töökorraldusele ja kaasaegsete abivahendite olemasolule osalevad õpetaja abid kõikide rühmade laste õuesoleku ajal koos õpetajaga õues tagades sellega laste ohutuse.

2.7. Lasteaia komplekteeritus seisuga september 2017.

Rühm

Vanus

Tüdrukud

Poisid

Kokku

“Oravakesed”

1,5- 3-aastased

8

8

16

“Mõmmid”

1,5- 3-aastased

10

6

16

“Jänkud”

4.5-aastased

13

9

22

“Kiisukesed”

6-7 aastased

11

11

22

“Mesimummid”

3-4-aastased

11

11

22

“Seenekesed”

6-7-aastased

10

12

22

“Vinni Puhhid””

4-5-aastased

11

11

22

“Sipelgad”

5-6-aastased

13

9

22

“Pardikesed”

5-6-aastased

10

12

22

KOKKU

     

186 last

2.8. Lasteaeda kohta taotlevate järjekord vanuseti 2017. a oktoobrikuu seisuga.

Laste vanus

Avalduste arv

2-3- aastased lapsed

60

3-4- aastased lapsed

0

4-5-aastased lapsed

1

5-6-aastased lapsed

52

6-7-aastased lapsed

24

0-2-aastased lapsed

139

Kokku.

276 avaldust

3. LASTEAED PÄIKENE TUGEVAD JA NÕRGAD KÜLJED

SWOT- ANALÜÜS TOOB VÄLJA:

    • tugevad küljed, mille abil saab lasteaia tulevikku planeerida,

    • nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada,

    • ohud, mida tuleb vältida

    • võimalused, mida lasteaed peab paremini ära kasutama

Sisemised mõjutegurid

Välised mõjutegurid

Tugevad küljed:

  • töökas ja teotahteline juhtkond, kes püüab luua hea töö- ja õpikeskkonna;

  • lapsekeskselt töötav pedagoogiline ja abipersonal;

  • uuendustele avatud ja loominguliselt mõtlev pedagoogiline personal

  • 3-ndast eluaastast varajase keelekümbluse metoodika alusel töötavad rühmad;

  • väljakujunenud traditsioonid;

  • integreeritud tunnid ja kahe kultuuri (vene/eesti) ühisüritused;

  • kunstitegevuseks, tantsimiseks, laulmiseks eraldi ruumid;

  • muusika- ja võimlemisõpetus pidude/ühisürituste kaudu;

  • lastevanemate motivatsioon ja tahe osaleda lasteaia töö protsessis.

  • kaasaegne turvaline sisustus, spordiinventar ja kasvukeskkond

  • õueala ja õuemänguvahendid on kaasaegsed;

  • õppetööd toetav kaasaegne tehnika

  • laste tervist tugevdav bassein ja saun

  • IT-vahendite olemasolu õppeprotesessis

Võimalused:

  • tõhustada riigikeeleõpet pedagoogide ja laste seas

  • riiklike dokumentide täitmine eesti keeles;

  • eesti keele süvaõppega kunsti-, liikumis- ja muusikatundide läbiviimine alates 3-ndast eluaastast;

  • teha koostööd erinevate fondidega, kes toetavad haridust ja haridustegevusi (projektid);

  • leida koostööpartnereid, muutmaks õppe-kasvatusprotsessi tõhusamaks ja turvalisemaks;

  • tugevdada laste tervislikku seisundit mitmekesistamaks laste menüüd;

  • juhtkonna eestvedamisel meeskonnatöö tugevdamine;

  • kogemuste vahetamine kolleegidega teistest Eesti piirkondadest (isiklike kontaktide näol);

  • õppe-kasvatustegevuste mitmekesistamine kasutamaks IT vahendeid,

  • projektides osalemise kaudu tagatakse õppekasvatustegevusi lihtsustavate õppematerjalide soetamist

  • Tööhõiveametist praktikantide tööhõivet rakendades hoida kokku lasteaia eelarvet;

  • Rikastada lasteaia metoodiline õppevara metoodikeskuse rahastamise kaudu.

Nõrgad küljed:

  • õpetajaid abistava personali ülekoormatus;

  • uue õppekava eesmärkidest lähtuvalt raskused lapsekeskse tegeluse organiseerimine rühmaruumis.

  • vähene õuesõppe võimaluste kasutus;

  • kaadri voolavus (lapsehoolduspuhkused)

  • nõrk Narva lasteaednike vaheline koostöö

  • vähene lastevanemate kaasatus lasteaia tegevusse;

  • kooli ja lasteaia vaheline koostöö tugevdamise vajadus;

  • vananev arvutipark

Ohud:

  • palju üksikvanemaid, sest üks vanematest või mõlemad on tööl välismaal;

  • ebapiisav palgafond, mis ei võimalda täiendada töötajate tunnustussüsteemi.

  • eesti keelt väga heal tasemel valdava kaadri vähesus;

  • väljavahetamata territooriumi piirdeaed raskendab territooriumi kaitsmist vandaalide eest;

  • lasteaia arvutiparki haldava arvutispetsialisti puudumine raskendab infotehnoloogiliste vahendite kasutust.

  • lastevanemate hõivatus endi töökohtadel, mis raskendab koostööd lasteaiaga.

3.1. Arengukava koostamise etapid

  1. Tegevusplaani koostamine.

  2. Töörühmade loomine: direktori käskkiri arengukava töörphmatöö algatamiseks.

  3. SWOT analüüsi läbiviimine, järeldused ja kokkuvõtte tegemine.

  4. Arengu võtmesuundade valikud. Info kogumine ja analüüs.

  5. Realiseerimiskava koostamine.

  6. Arengukava esitlemine ja kinnitamine.

Tegevuskava kinnitati 2017. a 24. oktoobri õppenõukogus (protokoll nr.2)

Hoolekogu kinnitas arengukava 23. oktoobril 2017.a hoolekogu koosolekul (protokoll nr 3)

 

3.2. Lasteaia prioriteedid

  1. Eetilisus suhetes: Laps-laps, õpetaja-laps, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-kolleeg.

  2. Demokraatia ja tolerantsus igal tasandil: avatus, sallivus, laste õiguste arvestamine, koostöö ja vastastikune austus igal tasandil, tööalane- ja eneseanalüüs, kriitikataluvus, kokkulepete täitmine täiskasvanute ja laste vahel

4. LASTEAIA PERSONAL

4.1. Pedagoogide vanus

 

20 – 30 a

30-40 a

40 – 50 a

50 – 60 a

Hetkel töötavad pedagoogid

4

9

6

2

Lapsehoolduspuhkusel pedagoogid

1

     

4.2. Pedagoogide haridustase;

 

erialane kõrg-haridus

muu kõrg-haridus

omandab

Erialast kõrgharidust

keskeri-haridus

kesk-haridus

Töötavad pedagoogid

13

2

4

1

1

Lapsehoolduspuhkusel pedagoogid

1

       

4.3. Pedagoogide koosseisunimekiri:

Ametikoha nimetus

Määratud ametikohtade arv

Tegelikult täidetud

direktor

1,0

1,0

õppealajuhataja

1,0

1,0

rühmaõpetaja

16,0

16,0

logopeed

0.5

0,375

muusikaõpetaja

0,75

0,75

liikumisõpetaja

1,125

1,125

tantsuõpetaja

0,5

0,5

ujumisõpetaja

1,125

1,125

KOKKU

21,875

21,750

4.4. Personali arendamise ja koolitamisstrateegia

Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla parimate lasteaedade hulgas, mis tagab lapsele parima alushariduse omandamise läbi töötajate mitmekülgse kompetentsuse.

Töötajatele läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et töötajad tajuvad oma kohta meeskonnas, kuid täielikuks panustamiseks on veel potensiaali. Personali vähene liikuvus ja seos teiste kolleegidega teistest Eesti piirkondadest vajab veel arendamist.

Õpetajate koolitus hõlmab õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamist nii lasteaias kui väljaspool lasteaeda toimuvatel kursustel, samuti iseseisvat tööd erialakirjandusega. Peale koolituselt naasmist on õpetaja kohustatud tegema juhtkonnale analüüsi kursuste kohta, samuti tutvustama pedagoogilises nõukogus kursuste materjale.

Koolitusvajadus määratletakse kindlaks tegevusaasta alguses ja aasta lõpus analüüsitakse koolituse tõhusust.

4.5. Lasteaia töötajate koolitusplaani eesmärgik

  1. Õppe-kasvatstegevuse efektiivsuse tõstmine;

  2. Rakendusvõimaluste laiendamine ja kohandamine vastavalt uutele tingimustele;

  3. Inimese kvalifikatsiooni ja kompetentsuse pidev tõstmine, võimete arendamine;

  4. Omandatud kogemuste rakendamine;

  5. Karjääri planeerimine.

4.6. Koolituse ülesanded

Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne

  1. kogu personali haridustase (üldharidus, erialane tasemekoolitus, täiendkoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt

  2. koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan)

4.7. Lasteaia töötajate koolitusplaan

  1. Tasemekoolitus;

  2. Tööalane täiendkoolitus ;

2.1.lasteaiasisene;

  • enesetäiendamise kogemuste jagamine kogu kollektiivile

  • kolleegide õppetegeluste vaatlemine

  • arenguvestluse käigus kitsakohtade likvideerimine

  • edagoogide enesetäiendamise efektiivsuse hindamine

  • Hindamiskriteeriumide korrigeerimine pedagooglise töörühma poolt.

2.2. lasteaiaväline – koolitusfirmades

– teistes Narva linna koolieelsetes lasteasutuste

– teistes vabariigi koolieelsetes lasteasutustes

– välisriikide koolieelsetes lasteasutustes

3. Vabahariduslik koolitus.

5. Traditsioonilised üritused lasteaias

Lasteaed integreerib vene emakeelega lapsi ürituste kaudu Eesti kultuuripärandisse lõimides vene kultuuritavasid igapäeva tegelustesse ja üritustesse. Lasteaias toimuvad erinevad vene ja eesti kultuuritraditsioone kajastavad traditsioonilised peod, mis annavad lastele ja nende peredele võimaluse koos sisukalt aega veeta liites sealjuures lasteaia, nii laste peret kui ka kollektiivi. Ürituste temaatika planeeritakse läbiva teemana üheaegselt kõikides rühmades. Soodustatakse ürituste planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel eri vanuses ( nooremad koos vanemate lastega) laste koostööd.

  • spordipäevad 2 korda aastas;

  • sügisene perepidu lasteaia territooriumil “Kirevad sügispäevad”;

  • laste loomingunädalad 4 korda aastas- koolivaheaegadel;

  • isadepäevapidu;

  • Mardipäev ;

  • Kadripäev ;

  • Aastavahetuse peod:-jõulupidu;-uusaasta tähistamine -vene jõulude tähistamine;

  • talvine perepäev lasteaia territooriumil “Talverõõmud kõigile- lumelinnaku ehitamine”;

  • kuuse ärasaatmise pidu;

  • kodumaa sünnipäev – viktoriin;

  • vastlapäev (eesti ja vene vastlakombed);

  • vanaemapäev – “Meie vanaemad kõige …”;

  • ülestõusmispüha „Jänku Jussil külas”;

  • emadepäeva pidu;

  • sünnipäevalaste õnnitlemine – “Hällipäev” iga kuu viimane neljapäev;

  • terve lasteaiapere poolt kooliminevatele lastele pühendatud etendus linna kultuurimajas.

6. LASTEAED PÄIKENE MISSIOON

Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused:

  • sotsiaalselt tundliku,

  • vaimselt ergsa,

  • ennastusaldava,

  • kehaliselt aktiivse,

  • tugeva tervisega lapse kujunemiseks.

Selleks on vaja:

  1. luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

  2. soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;

  3. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

  4. toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel osutada nõustamistuge

7. LASTEAED PÄIKENE VISIOON

Meil on omanäoline, sõbralik, mänguline, tervislik, hooliv, teadmishimuline ja arenev ning turvalisust kindlustav lasteaed, kus iga laps saab vajalikud teadmised ja oskused toimetulekuks koolis.

Lasteaed Päikene on loova, avatud mõtlemisega lasteaed, kus arendatakse lastes iseseisvust, loomingulisust ja teadmishimu, vastutustunnet ja armastust ligimeste ning oma kodukoha vastu. Lasteaia keskkonda iseloomustab avatus ja turvalisus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes.

8. LASTEASUTUSE PRIORITEETSED ARENDUSE VALDKONNAD JA EESMÄRGID

8.1. Õpetamine ja kasvatamine

EESMÄRGID:

Õppetöö tegevustes säästlike eluviiside, teadmiste ja keskkonnakaitse vajalikkuse selgitamine lastele. Hästi läbimõeldud lapsest lähtuv planeerimine ja õpitegevuste lõimumine, Lapsesõbraliku kasvukeskkonna loomine, sotsiaalsete oskuste arendamine igapäevaste tegevuste kaudu kõigi osapoolte vahel ( lapsed- õpetajad- vanemad) saavutamaks kõigi kooliminevate laste sotsiaalne, vaimne, füüsiline koolivalmidus.

8.2. JUHTIMINE

EESMÄRGID:

  • Organisatsiooni kultuuri väärtustamine;

  • Tugev, avatud meeskond;

  • Õpetamise ja kasvatamise kvaliteedi tagamine;

  • Järjepidev võimaluste loomine.

8.3. KOOSTÖÖ ERI GRUPPIDEGA

EESMÄRGID:

  • Lastevanemad on koostööpartnerid;

  • Leida uusi sidusrühmade esindajaid kaasamaks neid tegelustesse;

  • Hoolekogu kui vahelüli kliendi ja teenindaja vahel.

8.4. TRADITSIOONID, MAINE KUJUNDAMINE

EESMÄRGID:

  • Avalike suhete arendamine;

  • Huvitavate traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide loomine;

  • Lasteaia tegevus on avatud ja läbipaistev.

8.5. KASVU- JA TÖÖKESKKOND

EESMÄRGID:

  • IT- vahendite kasutamine tegevustes;

  • Tehniliste vahendite kasutamine tehnilise personali poolt.

8.6. PERSONALIARENDUS

EESMÄRGID:

  • Meeskonnatööl põhinev, professionaalne kaader;

  • 100% nõutava kutsestandardiga pedagoogid;

  • Töötajate arendamine, hindamine, motiveerimine;

  • Töötajate töörahulolu ja eneseteostuse tagamine;

  • Riigikeeleoskuse omandamine.

9. TEGEVUSKAVA 2018 – 2021

9.1. Strateegiline juhtimine

Indikaator: Arengukava

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Arengukava uuendatakse/täiendatakse süsteemselt

x

x

x

x

 

direktor

2.

Arengukava koostamisse kaasatakse koostöögrupid (hoolekogu, personal)

x

x

x

x

 

direktor, hoolekogu esimees

Indikaator: Õppeaasta tegevuskava

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Õppetegevust analüüsitakse ja tuuakse välja parenduskohad

x

x

x

x

 

õppeala –

juhataja/

õpetajad

2.

Analüüside tulemusi arvestatakse õppeaasta tegevuskava koostamisel

x

x

x

x

 

direktor

3.

Tegevuskava koostamisel arvestatakse rahulolu-uuringute tulemusi

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-

juhataja

4.

Tegevuskava koostamisse kaasatakse majasisesed töögrupid

x

x

x

x

 

töögruppide

juhid/

õppeala –

juhataja

5.

Ülevaade aasta tegevustest antakse lastevanematele sügisestel rühma koosolekutel

x

x

x

x

 

õpetajad

6.

Lastevanemate üldkoosolekute kaudu teavitatakse lapsevanemaid lasteaia aasta plaanidest ja tegevustest

Ettepanekud lastevanematelt.

x

x

x

x

 

administratsioon

7

Kord aastas avatud uste päeva korraldamine ja tulemuste analüüs

x

x

x

x

 

direktor

8.

Hoolekogu analüüsib, teeb ettepanekuid ja kinnitab tegevuskava aasta esimesel üldkoosolekul.

x

x

x

x

 

Hoolekogu

9.

Tegevuskava täiendatakse eelneva õppeaasta ettepanekutest ja kinnitatakse jooksva aasta 31. augustiks

x

x

x

x

 

direktor

Indikaator : Sisehindamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Sisehindamistulemused võetakse aluseks arengu- ja aasta tegevuskava koostamisel

x

x

x

x

 

direktor

2.

Sisehindamine toimub sisehindamisstruktuuri alusel

x

x

x

x

 

direktor

3.

Tegevuste hindamiseks on koostatud kriteeriumid

x

x

x

x

 

direktor

4.

Õpetajate tööpanust ja tulemuslikkust hinnatakse kogu õppeaasta jooksul

x

x

x

x

 

õppenõukogu+ töögrupp

5.

Kasvukeskkond toetab õppetegevust.

  • 3x kontroll.

x

x

x

x

 

töögrupp+

hoolekogu liikmed +

õpetajad

6.

Toidukvaliteedi hinnang.

Tervislike eluviiside propageerimine

x

x

x

x

 

Tervishoiu-töötaja

õpetajad

kokad

7.

Ruumide puhtuse tagamiseks

hinnatakse õpetaja abide tööd

ja koostööd õpetajatega rühmades kogu õppeaasta jooksul

x

x

x

x

 

Majandus- juhataja

Tervishoiu-töötaja

8.

Rahulolu-uuringutega kaasatakse hindamisse sidusgrupid (personal, lapsevanemad, lapsed)

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-

juhataja

9..

Tunnustussüsteem on läbipaistev ja toetab ning motiveerib töötajaid.

x

x

x

x

 

Õppeala-juhataja

Direktor

Majandus-

juhataja

hoolekogu

9.2. Personali juhtimine ja koostöö

Indikaator: Personali arendamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Koolitusplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-juhataja

2.

Asutusesisene pedagoogide enesetäiendamise abil tõsta pedagoogide pädevust.

x

x

x

x

 

Direktor

Õppeala-

juhataja

3.

Kõik pedagoogid ja õpetaja abid läbivadiga-aastase esmaabi koolituse

x

x

x

x

 

Tervisehoiu-töötaja

4.

Töötajate töö tunnustamine on preemiad, tänukirjad ja lisapuhkus

x

x

x

x

 

direktor

hoolekogu esimees

5.

Tunnustamissüsteemi rakendatakse järjepidevalt

 

x

x

x

 

direktor

6.

Õpetaja abid läbivad pedagoogikaalase koolituse

x

x

x

x

KOV

Projektid

direktor

7.

Majasisene koolitus kogu personalile

x

x

x

x

 

tööohutuse nõunik

8.

Arenguvestlused vastavalt eneseanalüüsile

x

x

x

x

 

direktor

9.

Kõik pedagoogid külastavad kolleegide õppetegevusi

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

10.

Õpetajad osalevad linna ainesektsioonide töös

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

11

Pedagoogide pädevuse tõstmine

Õpetajalt – õpetajale

x

x

x

x

 

Direktor

õppealajuhataja

12

Tehnilise personali ja maj.ala juhataja arenguvestlused kord aastas

x

x

x

x

 

majandus-juhataja

Indikaator: Koostöö

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Kaks korda aastas nõustatakse lastevanemaid arenguvestluste kaudu

x

x

x

x

 

rühma õpetajad

2.

Rahulolu uuringu järeldused lasteaiatöö tõhustamiseks

x

x

x

x

 

direktor

3.

Ühtlustatakse rühmades lastevanematele info edastamise süsteem

x

x

 

x

 

direktor +rühma-õpetajad

4.

Koostöö lastevanematega läbi ühisürituste

x

x

x

x

 

administra-tsioon +personal

5.

Hoolekogu kaasatakse planeerimisse ja arendustegevustesse

x

x

x

x

 

direktor

hoolekogu esimees

6.

Lasteaia veebileht kui infoallikas

x

x

x

x

 

direktor

7.

Vähemalt 3 x aastas kajastatakse

lasteaia tegevusi meedias.

x

x

x

x

 

direktor

8.

Erinevatel tasanditel toimub koostöö lasteaia ja TÜ Narva Kolledziga

x

x

x

x

 

direktor

9.

Tehakse koostööd Vabariikliku keelekümbluskeskusega

x

x

x

x

 

direktor

10.

Tehakse koostööd vabariigi lasteaedadega

x

x

x

x

 

direktor

11.

Tehakse koostööd linna koolidega

x

x

x

x

 

direktor

12.

Tehakse koostööd linna lasteaedadega

x

x

x

x

 

Õppeala-juhataja

13.

Kvaliteetse toidu tagamiseks tehakse koostööd toiduaineid tarnivate firmadega.

x

x

x

x

 

direktor

14

Tehakse koostööd linna kultuuriasutustega

x

x

x

x

 

Õppeala-juhataja

15

Asutuse infovoldikud ( Igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne)

x

x

x

x

 

direktor

9.3. Kasvukeskkonna kujundamine

Indikaator: Turvalisus

Jrk.

Nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Kasvukeskkonna ohutegurite

kõrvaldamine

x

x

x

x

 

TEL töörühm

2.

Koostatakse õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord

x

x

x

x

 

tervishoiu töötaja

3.

Õppeaasta algul tutvustatakse uutele lapsevanematele laste-

aia kodukorda ja päevakava

x

x

x

x

 

rühma õpetajad

4

1 x aastas viiakse läbi tuleohutusealane infopäev

1x aastas Päästeameti spetsialisti infopäev

x

x

x

x

 

tööohutuse spetsialist

+ Päästeamet

5.

Varikatuste alused tõhustavad õuesõpet

x

x

x

x

 

tervishoiu- töötaja

õpetajad

Indikaator: Ruumid ja maa-ala

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseeri

ja

Vastutaja

1.

Paigaldatakse videokaamerad

turvamaks lasteaia territooriumi

 

x

     

pidaja

2.

Territooriumile automaatse kastmissüsteemi paigaldus

 

x

     

direktor

3

Aiatraktori muretsemine territooriumi heakorrastustöö hõlbustamiseks.

   

x

   

direktor

4

Iga-aastane territooriumil läbiviidav laupäevak koostöös lastevanematega

x

x

x

x

 

kogu kollektiiv

lapse-vanemad

5

Uue klaveri muretsemine

x

       

direktor

Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Mänguasjad rühmas tagavad laste mänguvajaduse

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

õpetajad

2.

Täiustatakse arvutitel põhinev keeleõpe.

x

x

x

x

 

direktor

3.

Õuesõppe juurutamine

x

x

x

x

 

õpetajad

4.

Õpetajad kasutavad alternatiivseid meetodeid ja võtteid õppetegeluste läbiviimisel.

x

x

x

x

 

õpetajad

5.

Keeleõppe arvutiprogrammide lõimine keeleõpet toetava osana

x

x

x

x

 

direktor

õpetajad

6.

Aktiivselt otsitakse võimalusi erinevates projektides osalemiseks

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-

juhataja õpetajad

7.

Dramatiseeringud kui loovuse ja sõnalise väljenduse arendajad

x

x

x

x

 

õpetajad

lapse-vanemad

8

Õpetajad kasutavad aktiivselt interaktiivselt tahvlit

x

x

x

x

 

õpetajad

9.

Rühmaõpetajate ja erispetsialistide koostöö tõhustamine

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

10

Sidusrühmade esindajate kaasamine õppeprotsessi

-Päästeamet

-Perearsti keskus

-Eesti Post

-Teater “Ilmarine”

-Keskkonnateenistus

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

9.4. Mängu kaudu lapse arendamine

Indikaator: Lasteaia õppekava

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerijad

Vastutaja

1.

Õppekava arendustegevus toimub järjepidevalt ja süsteemselt

x

x

x

x

 

õppeala-

juhataja

2.

Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine toimib vastavlt õppekavale ja lasteaia tööplaanile

x

x

x

x

 

õppeala-

juhataja +

töörühm

3.

Lastevanemate ettepanekud kajastatakse lasteaia õppekavas ja õppetegevuses.

x

x

x

x

 

direktor

hoolekogu

4.

Eesti keele õpe alates 3-ndast eluaastast on õppekava lahutamatu osa

x

x

x

x

 

Õppeala-juhataja

5.

Õppekava arvestab keelekümbluspõhimõtteid

x

x

x

x

 

direktor

õpetajad

6

Õppekava temaatika on seotud kodukoha inimeste, looduse ja Eesti Vabariigi tähtpäevadega.

x

x

x

x

 

direktor

õpetajad

Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

 

Vastutaja

1.

Rühma tegevuskava lähtub asutuse õppekavast ja haakub aasta tegevuskavaga

x

x

x

x

 

õpetajad

2.

Keelekümblusrühmade tegevuskava arvestab Vabariikliku keelekümbluskeskuse tegevusplaani

x

x

x

x

 

direktor

õpetajad

3.

Rühma tegevuskava tugineb aasta teemal

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

4.

Õpetajad analüüsivad õppeaasta tegevuste edukust.

x

   

x

 

direktor

5.

Ühtlustatakse rühma tegevuste planeerimine vastavalt asutuse aastaplaanile.

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

6.

Tegevuskavades kajastub valdkondadevaheline integratsioon

x

x

x

x

 

õpetajad

7.

4 loomingunädala temaatika on ühtne kogu kollektiivile, planeerimisel arvestatakse Vabariigi suursündmusi

x

x

x

x

 

õpetajad

8

Õuestegevus haakub nädala teemaga ja toetab seda

x

x

x

x

 

õpetajad

9.

Sõimerühmades kooskõlastatakse uute lastevanematega töötajate töökorraldus

x

x

x

x

 

direktor

hoolekogu

Indikaator: Õpetamine, kasvatamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Õpetajad on laste arengut toetava keskkonna loojad.

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

õpetajad

2.

Täiendatakse alates 3-ndast eluaastast eesti keele õpetamise metoodiliste materjalide koostamist

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

direktor

3.

Õppematerjalide valikul lähtutakse laste arengutasemest ning individuaalsusest

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

direktor

õpetajad

4.

Õppeaasta algul ühtlustatakse rühmareeglid kodu reeglitega

x

x

x

x

 

õpetajad

5.

Tehakse individuaalset tööd nii andekate kui ka „nõrkade” lastega

x

x

x

x

 

Õpetaja

6

Rühmas tegutseb tiim- õpetaja-õpetaja-õpetaja abi

x

x

x

x

 

direktor

7.

Lapsevanematele pakutakse rühmtegelustes osalust

x

x

x

x

 

õpetajad

Indikaator: Mängimine, õppimine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

finantseerijad

Vastutaja

1.

Õpetajad loovad tingimused mängude kaudu õppimiseks

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

õpetajad

2.

Õpetajad soodustavad laste aktiivset osalemist mängus

x

x

x

x

 

õpetajad

3.

Laste omandab teadmisi läbi praktiliste kogemuste

x

x

x

x

Lasteaia eelarve

õpetajad

õpetaja abid

4.

Objekte ja nähtusi tutvustatkse loomulikus keskkonnas.

x

x

x

x

 

õpetajad,

õpetaja abid

5.

Lapsi suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

x

x

x

x

 

kogu kollektiiv

9.5. Laste toetamine

Indikaator: Lapse arengulise erivajaduse väljaselgitamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Laste arengutaseme uuringud toimuvad õppeaasta alguses 1.09-15.09 ja

aasta lõpus 15.05-30.05.

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

õpetajad

2.

Õpetajad ja erispetsialistid töötavad käsikäes.

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

erispetsialistid

3.

Lapsel ilmnenud arengulise erivajaduse kahtluse korral koostatakse individuaalne tegevuskava tugispetsialisi poolt

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-

juhataja

4.

2 korda aastas (spetember ja mai) viiakse läbi arenguvestlused lastevanematega

x

x

x

x

 

õpetajad

5.

Andekatele lastele luuakse tingimused edasiseks arenguks.

x

x

x

x

 

õpetajad

6.

Arengutaseme hindamissüsteemi täiustatakse vajadusel

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

Indikaator: Laste toetamine

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Kõnehäirega last toetatakse

x

x

x

x

 

logopeed

2.

Lapsevanemaid nõustatakse nõustaja – tugiisiku poolt, õpetajate ja tervishoiutöötaja poolt.

x

x

x

x

 

erispetsialistid, õpetajad, tervushoiu- töötaja

3.

Õpetajad pakuvad lisategevusi andekatele lastele

x

x

x

x

 

õpetajad

erialasperialistid

4

Lastele individuaalse toe osutamine.

x

x

x

x

 

Õpetajad

tugispetsialist

9.6. Haridustulemus

Indikaator: Koolivalmidus

Jrk.

nr.

Tegevus

2018

2019

2020

2021

Finantseerija

Vastutaja

1.

Täiendatakse ühtset koolivalmiduse hindamissüsteemi

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja+ 1.klaaside õpetajad

2.

Lapsevanemaid teavitatakse lapse koolivalmiduskaardist alates lapse 3-eluastast

x

x

x

x

 

õpetajad

3.

Korraldatakse ümarlaudu koolide esindajate, koolieelsete laste lastevanemate ja lasteaia õpetajatega

x

x

x

x

 

direktor

õppeala-juhataja

4

Iga aasta detsembrikuus koolivalmiduse tagasisideme saamiseks 1.klassi õpetajate ankeetküsitluse korraldamine ja tulemuste analüüs.

Analüüsi põhjal järeldused ja parendused.

x

x

x

x

 

õppeala-juhataja

10. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse regulaarselt. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse tegevuskava analüüsist. Täiendused ja muudatused arutatakse läbi ja kooskõlastatakse pedagoogilises nõukogus ja lasteaia hoolekoguga.

Lasteaia arengukava kuulub muutmisele seoses:

  • arengukava eesmärkide täitmisega;

  • sisehindamise tulemustega;

  • lasteaia pedagooglise nõukogu ja hoolekogu ettepanekutega;

  • haridusalase seadusandluse muudatustega;

  • arengukava tähtaja möödumisega.