- RÜHMA ÜLDISED ANDMED
Lasteaed: Narva Lasteaed Päikene
Rühm: “Seenekesed”
Rühma liik: lasteaiarühm
Vanus: 5 — 6-aastased lapsed
Laste arv: 22
Rühma töötajad:
Õpetaja — Anna Maksimova
Abiõpetaja — Olga Vangonen
Abiõpetaja — Diana Golõnskaja
- ÕPPETÖÖKORRALDUS
Aasta teema: “Mängides maailma avastamas”
Õppeaasta eesmargid:
- Toetada lapse aktiivset õppimist ja avastamisrõõmu mängu, uurimise, katsetamise, liikumise ja loovtegevuse kaudu.
- Kujundada mitmekesine ja kaasav õpikeskkond, kus laps saab teha valikuid, algatada tegevusi, uurida, katsetada ja õppida vahetu kogemuse kaudu.
- Edendada koostööd lasteaia ja perede vahel.
Päevakava:
07:00 — 08:30 Laste vastuvõtt, mängud, ettevalmistus hommikusöögiks
08:30 — 09:00 Hommikusöök
09:00 — 09:25 Hommikuring
09:30 — 10:40 Õppe-mänguline tegevus
10:50 — 11:40 Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik
11:40 — 12:00 Ettevalmistus lõunasöögiks
12:00 — 12:30 Lõunasöök
12:30 — 13:00 Vaba tegevus
13:00 — 15:00 Ettevalmistus puhkeajaks, puhkeaeg
15:00 — 15:30 Järkjärguline äratus, ettevalmistus õhtuooteks
15:30 — 16:00 Õhtuoode
16:00 — 16:20 Õhturing, mänguline tegevus
16:20 — 17:00 Individuaaltöö, mängud
17:00 — 18:00 Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik
Temaatiline plaan:
|
Kuu |
Nädal |
Nädala teema |
|
SEPTEMBER |
1.näd. 31.08 — 04.09 |
Vaatlus. Avastame oma rühma mängides. Rühma ja õuereeglid. |
|
2. näd. 07.09 — 11.09 |
Vaatlus. Avastame sügise tunnuseid. Vanavanemate päev. |
|
|
3.näd. 14.09 — 18.09 |
Imelised puud sügisel-uurime ja avastame mängides. |
|
|
5. näd. 28.09 — 02.10 |
Minu pere. |
|
|
OKTOOBER |
1. näd. 05.10 — 09.10 |
Sügis köögivilja- ja puuviljaaias- uurime, maitseme ja mängime. |
|
2. näd. 12.10 — 16.10 |
Sügis metsas- avastame seeni mängides. |
|
|
3.näd. 19.10 — 23.10 |
Metsamarjade võlumaailm. |
|
|
4. näd. 26.10 — 30.10 |
Loominguline nädal. «Mängime sügise värvidega» |
|
|
NOVEMBER |
1. näd. 02.11 — 06.11 |
Isadepäev. Meeste elukutsed- mängime erinevaid ameteid. |
|
2. näd. 09.11 — 13.11 |
Mardipäev- avastame Eesti rahvatraditsioone mängides. |
|
|
3. näd. 16.11 — 20.11 |
Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi linde. |
|
|
4. näd. 23.11 — 27.11 |
Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi loomi. Kadripäev. |
|
|
DETSEMBER
|
1.näd. 30.11 — 04.12 |
Talv on käes. Avastame talveriideid mängides. |
|
2.näd. 07.12 — 11.12 |
II Advent. Mängime ja avastame talvist maailma. |
|
|
3.näd. 14.12 — 18.12 |
III Advent. Jõulude ootel- avastame jõulumaagiat mängides. |
|
|
4.näd. 21.12 — 25.12 |
IV Advent. Loominguline nädal „Jõululood ärkavad ellu“ |
|
|
5.näd. 28.12 — 01.01 |
Loominguline nädal “Jõululuuletused”. |
|
|
JAANUAR
|
1.näd. 04.01 — 08.01 |
Talvelõbud- avastame talve mängides ja liikudes. |
|
2.näd. 11.01 — 15.01 |
Maagiline looduse maailm: loomad ja linnud talvel. |
|
|
3.näd. 18.01 — 22.01 |
Põhjamaa loomad
|
|
|
4.näd. 25.01 — 29.01 |
„Minu kodu. Avastame kodu ja mööblit mängides“ |
|
VEEBRUAR |
01.02 — 05.02 |
Kodumasinad. Tuleohutus — õpime ohutust läbi mängu. |
|
08.02 — 12.02 |
Vastlapäev. “Mängides vastlapäeva avastamas”. Sõbrapäev. |
|
|
15.02 — 19.02 |
Sõprus ja abivalmidus — õpime koos mängides. |
|
|
22.02 — 26.02 |
Eestimaa iseseisvuspäev. Loominguline nädal “Talvise looduse võlumaailmas”. |
|
|
MÄRTS |
01.03 — 05.03 |
Kevad on käes. Avastame kevadist loodust, loomi ja linde. |
|
08.03 — 12.03 |
Emakeelepäev. Avastame keele- ja muinasjutumaailma mängides. |
|
|
15.03 — 19.03 |
Tervislik toitumine ja hügieen. |
|
|
22.03 — 26.03 |
Lauakombed ja etikett. Lihavõtted. |
|
|
APRILL |
29.03 — 02.04 |
Loominguline nädal “Kevadised avastused”. |
|
05.04 — 09.04 |
Maagilised kevadlilled — uurime ja avastame kevade värve. |
|
|
12.04 — 16.04 |
Munadepäha ja kodulinnud. |
|
|
19.04 — 23.04 |
Koduloomad ja nende pojad. |
|
|
26.04 — 30.04 |
Transport — avastame liiklusmaailma mängides. |
|
|
MAI |
03.05 — 07.05 |
Lasteaia lõpupidu. Kevadpüha |
|
03.05 — 07.05 |
Emadepäev. Naiste elukutsed. |
|
|
10.05 — 14.05 |
Mängides näitan, mida olen õppinud. |
|
|
17.05 — 21.05 |
Looduskaitse. Prügi sorteerimine — õpime loodust hoidma. |
|
|
24.05 — 28.05 |
Maagiline putukate maailm. Uurime ja avastame. |
|
|
JUUNI |
31.05 — 04.06 |
Päike, õhk ja vesi — need me sõbrad kolmekesi. Lastekaitsepäev. |
|
07.06 — 11.06 |
Suve võlumaailm. Suve tunnused. |
|
|
14.06 — 18.06 |
Suvelõbud — mängime, liigume ja avastame õues. |
|
|
21.06 — 25.06 |
Jaanipäev. Ohutus õues (mets, vesi). |
|
|
28.06 — 02.07 |
Imelised veekogud ja kalad. |
- LAPSE ARENGU EELDATAVAD OSKUSED
Mänguoskused
|
· Keskendub pikemaajaliselt enda valitud mängule. |
|
· Kasutab mängus vahendeid iseseisvalt, asendades neid vajadusel muu sobivaga. |
|
· Rakendab mängudes erinevatest allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid. |
|
· Algatab mänge ja toob neisse uusi ideid. |
|
· Mängib üksi ja koos kaaslasega ning muudab mängu kulgu. |
|
· Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise, tuginedes oma kogemusele. |
|
· Suudab mängudes ülesandeid ja rolle jaotada ning kokkuleppeid sõlmida. |
|
· Järgib mängureeglite täitmist enda ja teiste poolt. |
|
· Väljendab oma tundeid võidu ja kaotuse korral ning mõistab, et mängus on võimalik veel proovida. |
Tunnetus- ja õpioskused
|
· Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda (15–20 min), viib alustatud tegevuse lõpule. |
|
· Reageerib sobivalt täiskasvanu juhistele ja osaleb lühikeses arutelus. |
|
· Täidab iseseisvalt lihtsamat kahe-kolmeosalist juhist, kui tegevused on seotud igapäevatoimingutega (nt „Palun pane riided selga, siis jalanõud jalga ja lõpuks mine mänguplatsile“). |
|
· Esitab küsimusi, avaldab arvamust (nt „Ma arvan, et…“) ja arutleb lihtsate probleemide üle (nt mida teha, kui keegi on kurb). |
|
· Oskab rühmitada esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste ning ühe ja sama eseme mitme erineva tunnuse järgi (nt pall on ümmargune, punane ja mängimiseks). |
|
· Suudab iseseisvalt loendada, võrrelda hulki ja oskab kirjeldada sündmuses ning nähtuses põhjus-tagajärg seoseid. |
|
· Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides. |
|
· Valib tuttavate ülesannete puhul sobivaid vahendeid ja võtteid ning lahendab probleeme, tuginedes varasemale kogemusele. |
Sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioon
|
· Vestleb vabalt, loob ja hoiab sõprussuhteid. |
|
· Arvestab teiste tunnetega grupitegevustes. |
|
· Töötab grupis ühise eesmärgi nimel, abistab vajadusel kaaslast. |
|
· Teeb ise valikuid käitumisviiside vahel ja õpib neid tagajärgedega seostama. |
|
· Järgib rühma reegleid ja üldtunnustatud viisakusreegleid. |
|
· Räägib erinevustest avatud ja mõistval viisil. |
|
· Arutab valikuid ja otsustab koos kaaslastega. |
|
· Püüab uudsetes olukordades ise hakkama saada, vajadusel küsides täiskasvanu abi. |
Eneseregulatsiooni oskused
|
· Suudab emotsioone kirjeldada – mis teeb kurvaks või õnnelikuks – ja õpib mõistma ka keerukamaid tundeid (nt uhkus, häbi jm). |
|
· Kavandab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatu enamasti lõpuni, kuid võib vajada täiskasvanu abi. |
|
· Tegutseb iseseisvalt ja grupis eesmärgipäraselt, suutes keskenduda ja pingutada ülesannete täitmisel, vajadusel täiskasvanu toel. |
|
· Oskab avalikus ruumis (nt teater, kontsert, liiklus) sobivalt käituda ja lähtuda kokkulepitud reeglitest. |
|
· Oskab vajadusel iseseisvalt kasutada lihtsamaid vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi. |
|
· Saab hakkama eneseteenindamisega ja on omandanud enesekohased tööharjumused (isiklike asjade hoidmine, vahendite heaperemehelik kasutamine). |
Keel ja kõne
|
· Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ning loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid). |
|
· Oskab kirjutada enamikke joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu. |
|
· Kordab järele ja hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu. |
|
· Kasutab keerukamaid lauseid, moodustab vajaduse korral sõnu uudsete objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt nuga õuna koorimiseks – õunanuga). |
|
· Püsib enda või teiste algatatud teemas, vajaduse korral kohaneb teemamuutustega. |
|
· Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega, kasutades sidesõnu. |
|
· Saab aru kuuldu peamisest sisust, oskab sellele reageerida ja sobivalt vastata. |
|
· Räägib oma kogemustest ja tähelepanekutest, väljendades oma mõtteid arusaadavalt. |
|
· Kasutab kõnes põimlauseid ja lihtsamaid liitlauseid. |
|
· Teab peast mõnda eestikeelset laulu või luuletust. |
Eesti keelt teise keelena kõnelev laps
|
· Saab aru õpitud sõnadest ja väljenditest, mõistab nende tähendust ning kasutab neid igapäevasuhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega. |
|
· Saab aru õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnade tähendusest ja väljendab end lihtsamate keeleliste konstruktsioonide abil. |
|
· Mõistab eesti keelse korralduse sisu ja reageerib sellele vastavalt. Vajadusel toetatakse lapse mõistmist žesti või viipega. |
|
· Saab aru lihtsast küsimustest ning proovib neile iseseisvalt vastata, kasutades lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone. |
|
· Kasutab õpitud viisakusväljendeid, vajadusel täiskasvanu meeldetuletamisel. |
|
· Kordab täiskasvanu juhendamisel võrdleva hääldamise abil ja vajadusel žesti või viipega toetatud lihtsamaid, erineva häälikupikkusega sõnu. |
|
· Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ja loeb üksikuid sõnu. |
|
· Kirjutab enamikku joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu, sh oma nime. |
|
· Teab peast mõnda tuttavamat eestikeelset laulu või luuletust. |
Matemaatika
|
· Rühmitab ja nimetab hulga erinevaid ja ühiseid tunnuseid. |
|
· Võrdleb hulki kasutades mõisteid ja tutvub märkidega rohkem kui (>), vähem kui (<) ja võrdselt (=). |
|
· Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni, tunneb ja kirjutab numbrimärke ning nimetab antud arvule eelnevat/järgnevat arvu. |
|
· Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab ning võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab. |
|
· Koostab lühikese matemaatilise jutukese kahe hulga kohta (nt „Mul oli 3 õuna, andsin 1 ära“). |
|
· Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi, leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema — väiksema — sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. |
|
· Seob rahasumma kogustega, oskab lihtsamat summat kokku arvutada (nt poemäng) ning tutvub mõõtühikutega (meeter, liiter, kilogramm) ja nende kasutamisvõimalustega. |
|
· Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (nt pulk, samm) ja võrdleb tulemusi. |
|
· Tutvub ruumiliste kujunditega kera ja kuup ja märkab sarnasusi ja erinevusi tasapinnaliste kujunditega (ring, nelinurk). |
|
· Loob ja jätkab mustreid, rütme ning märkab neid ümbritsevas keskkonnas (nt põrandaplaadid on kollane-roheline-kollane-roheline, jalajäljed lumel). · |
|
· Teab, kasutab ja eristab mõisteid: eile, täna, homme, enne, praegu, varem – hiljem, noorem – vanem. |
|
· Teab aastaaegade ja nädalapäevade järjestust ning seostab kuid aastaaegadega. |
|
· Nimetab oma sünnipäeva ja kuud, kasutades vajadusel abivahendeid (nt sünnipäevapuu, kalender). |
|
· Tuvastab kellal täistundi (analoog- ja digitaalkellal) ja nimetab seda õigesti. |
|
· Määrab eseme (nt robootika vahendi) asukohta teise eseme suhtes ruumis, õuealal (nt GPS kunst) ja paberil kasutades mõisteid all, peal, kohal, keskel, äärel, vasakul, paremal. |
Mina ja keskkond
|
· Kirjeldab oma iseloomu ja huve detailsemalt, oskab võrrelda end sõpradega. |
|
· Nimetab kehaosi (sh erinevaid organeid) ja nende ülesandeid, teab poiste ja tüdrukute erinevusi, teab, millised kehaosad on privaatsed, ning oskab seista oma isiklike piiride eest. |
|
· Teab oma pere kombeid, erinevaid ruume kodus ja nende otstarvet. |
|
· Teab ja nimetab erinevaid ameteid ja räägib, kelleks tahab suurena saada. |
|
· Teab Eesti Vabariigi presidendi nime ja nimetab mõningaid tuntud Eesti kultuuritegelasi ning kirjeldab tuntumaid rahvakombeid. |
|
· Oskab selgitada inimeste erinevusi (nt kuidas inimesed erinevad keele, toidu või riietuse poolest) ja märgata vajadusi ning kultuuritraditsioone. |
|
· Teab, kuidas turvaliselt käituda (nt ohtude ennetamine ja märkamine) ja kirjeldab, millal tuleb helistada hädaabinumbril ning millist infot helistades edastada. |
|
· Teab, milline keskkond, tegevus või käitumine aitab tervist hoida ja milline kahjustab. |
|
· Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine). |
|
· Selgitab hügieenitoimingute vajalikkust ja järgib igapäevaseid hügieeniharjumusi iseseisvalt. |
|
· Selgitab, millised tema teod võivad mõjutada keskkonda ja miks on oluline loodust hoida. |
|
· Tunneb ja nimetab kodukoha loodusobjekte (nt Emajõgi, Munamägi), loomi, taimi ja mõisteid (nt linn, küla, mets, park, meri). |
|
· Kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, aastaring. |
|
· Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtusi ning oskab neid seostada aastaaegadega. |
|
· Oskab nimetada, mida tuleb teha ohutuse tagamiseks erinevates keskkondades. |
|
· Selgitab käitumisreegleid tänaval ja teab, et liikluses tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning käitub ohutult erinevates liiklusolukordades. |
|
· Teab ja oskab selgitada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve. |
|
· Teab ja selgitab, miks uni, puhkus ja liikumine mõjutavad tervist. |
|
· Teab, et vägivald ja kiusamine on vale. |
|
· Selgitab raha kasutamise otstarvet – et see on mõeldud asjade ostmiseks, teenuste eest tasumiseks. |
|
· Teab, kuidas digitehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada (nt õppimiseks, joonistamiseks). |
|
· Oskab digivahendeid, sh robootikaseadmeid, kasutada konkreetse eesmärgiga, iseseisvalt, paaris või väikerühmas järgides kokkulepitud reegleid. |
Kunst
|
· Leiab lähimast ümbrusest detaile ja objekte ning kujutab neid vabalt ja isikupäraselt. |
|
· Oskab täiskasvanu juhendamisel mitmekülgseid kunstitehnikaid, -materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja kujutluspilte. |
|
· Valib sobivad vahendid ning kasutab neid ohutult ja sihipäraselt. |
|
· Kirjeldab oma töö protsessi, selgitab valikuid ning avaldab teiste tööde suhtes heatahtlikult arvamust. |
|
· Kavandab, valib vahendid ja kaunistab eseme iseseisvalt. |
|
· Teeb iseseisvalt tööd rühmas, järgides kaaslastega ühises kunstitöös kokkuleppeid. |
|
· Arutleb nii enda kui ka teiste kunstitööde üle, suhtudes kaaslaste töödesse heasoovlikult. |
|
· Oskab iseseisvalt kavandada ja valida kunstivahendid õpi- ja kasvukeskkonna kujundamiseks. |
|
· Oskab kasutada digiseadmeid iseseisvalt, tehes pilti, videot või salvestades heli. |
Muusika
|
· Laulab teistega koos ja samas tempos õpitud eakohaseid laule, kasutades loomulikku häält. |
|
· Teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane – kiire, kõrge – madal, vali – vaikne, rõõmus – kurb ja oskab nende kaudu kuulatud muusikat iseloomustada. |
|
· Eristab muusikat kuulates enamlevinud pille (nt klaver, viiul, flööt). |
|
· Mängib õpitud pillidel rütmisaateid lasteriimidele ja -lauludele õige hoiu ja mänguvõtetega, ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos. |
|
· Arvestab liikumisel muusika meetrumiga, muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register). |
|
· Esitab õpitud tantse, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt hüpaksamm, liikumised paarilisega). |
|
· Imiteerib ja katsetab loovaid liikumisi, kasutades erinevaid vahendeid ja arvestades muusika meeleoluga. |
Liikumine
|
· Suudab lühiajaliselt pingutada ja keskenduda kehalisele tegevusele ning seda lõpule viia. |
|
· Liikumistegevuses ja mängimisel järgib ohutus- ja mängureegleid, suudab juba teha arukamaid valikuid mänguks ja liikumiseks. |
|
· Sooritab põhiliikumisi sihipäraselt aktiivses tegevuses ja mängudes. |
|
· Suudab täpsemalt juhtida liigutusi ja kombineerida erinevaid liikumiselemente, sooritada kestvamaid tegevusi, painduvust, tasakaalu, kiirust ja jõudu arendavaid harjutusi ning tegevusi. |
|
· Suudab seista ühel jalal ja oskab sooritada lihtsaid tasakaaluasendeid; suudab kõndida kitsal rajal enesekindlalt ja sujuvalt. Suudab hoida tasakaalu vahendil liikudes (nt kelgul, suuskadel, tõuke- või jalgrattal). |
|
· Sooritab harjutusi õpetaja selgituste järgi ja julgeb ka kaaslastele liigutusi ja harjutusi ette näidata. |
|
· Tunneb ja järgib lihtsat rütmi (nt korduvad mustrid, tempovahetus), kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides. |
|
· Eristab aeglast ja kiiret rütmi ning kohandab oma liikumist vastavalt. |
|
· Kasutab vahendeid iseseisvalt, mitmekesisemalt ja loovalt (nt suudab visata palli sihtmärki, veeretada ja keerutada rõngast, kelgutada turvaliselt). |
|
· Mängib mänge, kus on rohkem reegleid ja koostööd (nt liikumis- ja sportlike elementidega mängud meeskondades). |
|
· Nimetab erinevaid igapäevaseid liikumisvõimalusi (nt jalgrattaga sõitmine, kelgutamine vm) ja mitmeid spordialasid nimepidi, eriti neid, mida on ise proovinud või mida peres harrastatakse. |
- KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA
Sügis:
Vanavanemate loovhommik (vanavanemate päeva puhul).
Koostöölooming “Imeline kõrvits”.
Talv:
Koostöölooming “Kuuseehted”.
“Lumememmede karneval”. Lumememmede meisterdamine koos laste ja lapsevanematega lasteaia õuealal.
Pildigalerii “Eesti lipu otsingul”.
Kevad:
Koostöölooming “Lihavõtte sümbol”.
“Muinasjutu maailma avastamas”. Lastevanemate etendus lasteaia saalis.