Avaleht   Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava

Eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek  toimus 1. septembril 2024. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias  toimub vaid eesti keeles. Eesmärk on tagada ka neile lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, võimalus omandada alusharidus eesti keeles ja tasemel, mis annab piisava keeleoskuse eestikeelses keskkonnas hakkama saada, jätkata haridusteed eesti keeles ja lõimida nad eesti kultuuri- ja väärtusruumi.  

Allikas: https://hm.ee/uleminek#lasteaiad

2026/2027 õppeaasta

Valdkond

Tegevus

Tähtaeg

Vastutaja

Tulemusnäitaja

Eestvedamine ja juhtimine

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava rakendamine, õppeaasta lõpus tulemuste analüüs; tulemuste kasutamine järgmise õppeaasta töö kavandamisel.

september 2026 – juuni 2027; kokkuvõte juunis

direktor, õppejuht, (edaspidi juhtkond); rühmameeskonnad

Tegevuskava täitmine on analüüsitud; parendustegevused on kavandatud ja seostatud järgmise õppeaasta tööga.

Lasteaia dokumentide üle vaatamine ja vajadusel täiendamine

õppeaasta jooksul

juhtkond

Lasteaia dokumendid on ajakohastatud ning vajadusel täiendatud.

Strateegilise nõustajaga kohtumised

õppeaasta jooksul

juhtkond

Üleminekuprotsessi kitsaskohad ja arendusvajadused on läbi arutatud ning kokkulepitud parendustegevused rakendatud

2022–2026 arengukava täitmise ja sisehindamise tulemuste kasutamine arengukava 2027–2029 koostamisel.

August – detsember 2026

Juhtkond, töörühm, hoolekogu

Uues arengukavas 2027–2029 on sõnastatud õppe kvaliteeti ja jätkusuutlikkust toetavad prioriteedid ja oodatavad tulemused.

Õpetajate ja abiõpetajate süsteemse koostööaja korraldamine eestikeelse õppe kavandamiseks, kogemuste jagamiseks ja muudatuste juhtimiseks.

esmaspäeviti kogu õppeaasta jooksul

direktor, õppejuht

Koostöö on regulaarne; info liigub tõhusalt ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on meeskonnas ühtsem.

Personalijuhtimine

Eesti keele tasemekoolitustel osalemine vastavalt töötaja vajadusele ja keelenõuetele; individuaalse keeletoe pakkumine.

pidev

direktor, õppejuht

Töötajate keelepädevus paraneb; nõuetele mittevastavatel töötajatel on kokkulepitud arengutee.

Keelepraktika korraldamine (keelekohvik).

alates oktoobrist 2026, vähemalt 1 kord kuus

õppejuht, õpetajad, abiõpetajad

Personali enesekindlus ja aktiivsus eesti keeles suhtlemisel kasvab; keelepraktika toimub regulaarselt.

Abiõpetajate koosseisu komplekteerimine ning kvalifikatsiooni- ja keelenõuetele vastavuse jälgimine; vajadusel individuaalse arenguplaani rakendamine.

august 2026 ja pidev seire

direktor

Ametikohad on komplekteeritud; töötajad vastavad nõuetele või neil on arenguplaan.

Õpetajate ja abiõpetajate koolitusvajaduse kaardistamine ning koolitustel osalemine (sh kaasav haridus, käitumisraskustega lapse toetamine, LAK-õpe, aktiivõpe, projektõpe ja diferentseerimine).

õppeaasta jooksul

juhtkond

Koolitusvajadused on kaardistatud; omandatud võtteid rakendatakse eestikeelses õppe- ja kasvatustegevuses.

Eestikeelsele õppele üleminekut toetavate ja ettevalmistavate metoodiliste koolituste korraldamine

õppeaasta jooksul

direktor, õppejuht

Koolitustel omandatud teadmisi ja metoodilisi võtteid rakendatakse igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses

Mentorlussüsteemi rakendamine uutele õpetajatele ja abiõpetajatele.

pidev

õppejuht, mentorõpetajad

Uuel töötajal on vajadusel mentor.

Koostööpäevade ja tunnustamise korraldamine.

õppeaasta jooksul

juhtkond

Töötajate rahulolu, motivatsioon ja meeskonnatunne tugevnevad; toetatakse kestlikku töökorraldust.

Töötajate rahulolu, vajaduste ja ettepanekute väljaselgitamine eestikeelsele õppele ülemineku protsessis

November 2026

Direktor, õppejuht

Töötajate tagasiside ja ettepanekud on analüüsitud ning neid arvestatakse üleminekuprotsessi parendamisel

Koostöö huvigruppidega

Koostöö teiste lasteaedadega eestikeelse õppe kogemuste vahetamiseks, personali ja laste ühistegevuste korraldamiseks

õppeaasta jooksul

direktor, õppejuht, õpetajad

Toimub kogemuste vahetamine ja laste ühised eestikeelsed tegevused.

Lapsevanemate üld- ja rühmakoosolekutel eestikeelse õppe eesmärkide, lapse toetamise võimaluste ja õppeaasta tulemuste käsitlemine.

17.09.2026 ja mai 2027

juhtkond, rühmaõpetajad

Lapsevanemad on teadlikud eestikeelse õppe eesmärkidest ja saavad praktilisi soovitusi lapse toetamiseks.

Lahtiste uste nädala ja avatud õppetegevuste korraldamine.

22.–25.03.2027

juhtkond, rühmaõpetajad

Lapsevanemad saavad vahetu ülevaate eestikeelsest õppe- ja kasvatustegevusest; koostöö ja usaldus tugevnevad.

Perede kaasamine eestikeelsetesse ühisüritustesse, loomingulistesse tegevustesse ja vajaduspõhistesse arenguvestlustesse

pidev vastavalt tööplaanile

rühmaõpetajad, õppejuht

Suureneb perede kaasatus ning tugevneb lapse eestikeelset arengut toetav koostöö kodu ja lasteaia vahel.

Koostööö ülemineku nõustajaga protsessi tõhustamiseks

õppeaasta jooksul

direktor, õppejuht

Nõustamisel saadud soovitusi rakendatakse eestikeelsele õppele ülemineku protsessi parendamisel

Hoolekogu kaasamine eestikeelsele õppele ülemineku protsessiga seotud küsimuste arutamisse

vajadusel

direktor

Eestikeelsele õppele üleminekuga seotud küsimused on hoolekogus arutatud

Ressursside juhtimine

Eestikeelseks õppeks vajalike õppematerjalide ja õppevahendite täiendamine vastavalt rühmade vajadustele

õppeaasta jooksul

direktor, õppejuht

Rühmades on olemas vajalikud ja eakohased eestikeelsed õppematerjalid ning õppevahendid

Õppe- ja kasvatustegevus

Lasteaia uue õppekava rakendamine

õppeaasta jooksul

õppejuht

Õppe- ja kasvatustegevus toimub uue õppekava alusel

Eesti kultuuri toetavate tähtpäevade, õppekäikude ja koostöötegevuste süsteemne korraldamine (sh rahvakalendri tähtpäevad, iseseisvuspäev, emakeelepäev, muuseum, raamatukogu).

pidev vastavalt tööplaanile

kogu kollektiiv

Lapsed osalevad aktiivselt üritustel ja tunnevad Eesti traditsioone ning sümboleid.

Rühmade õppe- ja kasvukeskkonna hindamine.

09.–13.11.2026; 22.–26.02.2027; 03.-07. 2027

õppejuht, rühmameeskonnad, hoolekogu

Õpikeskkonna tugevused ja arendusvajadused on kaardistatud kolmel korral.

Ühise digitaalse õppematerjalide panga arendamine, eestikeelsete materjalide, mängude ja metoodiliste näidete jagamine.

õppeaasta jooksul

õppejuht, õpetajad

Toimib ühine õppematerjalide baas, mida personal kasutab ja täiendab.

Õppe- ja kasvatustegevuse seired: õppetegevuste külastamine ja analüüs, ELIISi täitmise kontroll

vähemalt 2 seireperioodi õppeaastas

juhtkond, nõustaja

Õppe kvaliteet ühtlustub; seire tulemusi kasutatakse edasise töö kavandamisel.

Laste arengu regulaarne jälgimine ja tähelepanekute kasutamine õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel.

õppeaasta jooksul

õppejuht, õpetajad, tugispetsialist

Laste arengut jälgitakse järjepidevalt ning õpetajad arvestavad tähelepanekutega tegevuste kavandamisel ja lapse individuaalsel toetamisel.

Koostöö pidajaga

Pidaja korraldatud infopäevadel, koolitustel ja õppereisidel osalemine

õppeaasta jooksul

pidaja, direktor

Saadud teadmisi ja kogemusi kasutatakse eestikeelsele õppele ülemineku protsessi arendamisel