Avaleht   Rühmad ja päevakava   Sipelgad (lasteaiarühm)   Tegevuskava, 2026.-2027.õa

Tegevuskava, 2026.-2027.õa

  1. RÜHMA ÜLDISED ANDMED

Lasteaed: Narva Lasteaed Päikene

Rühm: Sipelgad

Rühma liik: lasteaiarühm

Vanus: 5 — 6-aastased lapsed

Laste arv: 22

Rühma töötajad:

Õpetaja — Maria Koroleva

Abiõpetaja — Irina Polujahtova

Abiõpetaja — Irina Pantjuhhina

  1. ÕPPETÖÖKORRALDUS

Aasta teema: Mängides maailma avastamas

Rühma alateema: Looduse sõbrad

Õppeaasta eesmargid:

Toetada 5–6-aastaste laste igakülgset arengut turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas, lähtudes lapse individuaalsusest, huvidest ja arenguvajadustest.

Päevakava:

7.00-8.30- Laste vastuvõtt, vaatlus, mängud

8.30-8.40 — Ettevalmistus hommikusöögiks

8.40-9.00- Hommikusöök

9.00-9.25- Hommikuring

9.30- 10.40- Õppe-mänguline tegevus

10.50-11.50- Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik

11.50-12.00 — Tagasitulek jalutuskäigust

12.00-12.30 — Ettevalmistus Iõunasöögiks

12.30-13.00 — Lõunasöök

13.00-15.00 — Puhkeaeg

15.00-15.20 — Järkjärguline äratus, karatus

15.30-16.00 — Ettevalmistus õhtuooteks, õhtuoode

16.10-17.00 — Õhturing, mängud, individuaalne töö

17.00-18.00 — Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik

Temaatiline plaan:

Kuu

Nädal

Nädala teema

SEPTEMBER

1.näd.

31.08 — 04.09

Vaatlus. Avastame oma rühma mängides. Rühma ja õuereeglid.

2. näd.

07.09 — 11.09

Vaatlus. Avastame sügise tunnuseid. Vanavanemate päev.

3.näd.

14.09 — 18.09

Imelised puud sügisel-uurime ja avastame mängides.

4.näd.

21.09 — 25.09

Minu pere. Mängides avastan oma pere maailma.

5. näd.

28.09 — 02.10

Minu pere.

OKTOOBER

1. näd.

05.10 — 09.10

Sügis köögivilja- ja puuviljaaias- uurime, maitseme ja mängime.

2. näd.

12.10 — 16.10

Sügis metsas- avastame seeni mängides.

 

3.näd.

19.10 — 23.10

Metsamarjade võlumaailm.

4. näd.

26.10 — 30.10

Loominguline nädal. «Mängime sügise värvidega»

NOVEMBER

1. näd.

02.11 — 06.11

Isadepäev. Meeste elukutsed- mängime erinevaid ameteid.

2. näd.

09.11 — 13.11

Mardipäev- avastame Eesti rahvatraditsioone mängides.

3. näd.

16.11 — 20.11

Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi linde.

4. näd.

23.11 — 27.11

Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi loomi. Kadripäev.

DETSEMBER

1.näd.    30.11 — 04.12

Talv on käes. Avastame talveriideid mängides.

2.näd.

07.12 — 11.12

II Advent. Mängime ja avastame talvist maailma.

3.näd.

14.12 — 18.12

III Advent. Jõulude ootel- avastame jõulumaagiat mängides.

4.näd.

21.12 — 25.12

IV Advent. Loominguline nädal „Jõululood ärkavad ellu“

JAANUAR

5.näd.

28.12 — 01.01

Loominguline nädal “Jõululuuletused”.

1.näd. 04.01 — 08.01

Talvelõbud- avastame talve mängides ja liikudes.

2.näd.

11.01 — 15.01

Maagiline looduse maailm: loomad ja linnud talvel.

3.näd.

18.01 — 22.01

Põhjamaa loomad

 

4.näd. 25.01 — 29.01

„Minu kodu. Avastame kodu ja mööblit mängides“

  1. LAPSE ARENGU EELDATAVAD OSKUSED

Mänguoskused

·         Keskendub pikemaajaliselt enda valitud mängule.

·         Kasutab mängus vahendeid iseseisvalt, asendades neid vajadusel muu sobivaga.

·         Rakendab mängudes erinevatest allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid.  

·         Algatab mänge ja toob neisse uusi ideid.

·         Mängib üksi ja koos kaaslasega ning muudab mängu kulgu.

·         Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise, tuginedes oma kogemusele.

·         Suudab mängudes ülesandeid ja rolle jaotada ning kokkuleppeid sõlmida.

·         Järgib mängureeglite täitmist enda ja teiste poolt.

·         Väljendab oma tundeid võidu ja kaotuse korral ning mõistab, et mängus on võimalik veel proovida.

Tunnetus- ja õpioskused

·         Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda (15–20 min), viib alustatud tegevuse lõpule. 

·         Reageerib sobivalt täiskasvanu juhistele ja osaleb lühikeses arutelus.

·         Täidab iseseisvalt lihtsamat kahe-kolmeosalist juhist, kui tegevused on seotud igapäevatoimingutega (nt „Palun pane riided selga, siis jalanõud jalga ja lõpuks mine mänguplatsile“). 

·         Esitab küsimusi, avaldab arvamust (nt „Ma arvan, et…“) ja arutleb lihtsate probleemide üle (nt mida teha, kui keegi on kurb).

·         Oskab rühmitada esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste ning ühe ja sama eseme mitme erineva tunnuse järgi (nt pall on ümmargune, punane ja mängimiseks). 

·         Suudab iseseisvalt loendada, võrrelda hulki ja oskab kirjeldada sündmuses ning nähtuses põhjus-tagajärg seoseid.

·         Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides.

·         Valib tuttavate ülesannete puhul sobivaid vahendeid ja võtteid ning lahendab probleeme, tuginedes varasemale kogemusele.

Sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioon

·         Vestleb vabalt, loob ja hoiab sõprussuhteid. 

·         Arvestab teiste tunnetega grupitegevustes. 

·         Töötab grupis ühise eesmärgi nimel, abistab vajadusel kaaslast. 

·         Teeb ise valikuid käitumisviiside vahel ja õpib neid tagajärgedega seostama. 

·         Järgib rühma reegleid ja üldtunnustatud viisakusreegleid.

·         Räägib erinevustest avatud ja mõistval viisil. 

·         Arutab valikuid ja otsustab koos kaaslastega. 

·         Püüab uudsetes olukordades ise hakkama saada, vajadusel küsides täiskasvanu abi.

Eneseregulatsiooni oskused

·         Suudab emotsioone kirjeldada – mis teeb kurvaks või õnnelikuks – ja õpib mõistma ka keerukamaid tundeid (nt uhkus, häbi jm).

·         Kavandab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatu enamasti lõpuni, kuid võib vajada täiskasvanu abi.

·         Tegutseb iseseisvalt ja grupis eesmärgipäraselt, suutes keskenduda ja pingutada ülesannete täitmisel, vajadusel täiskasvanu toel.

·         Oskab avalikus ruumis (nt teater, kontsert, liiklus) sobivalt käituda ja lähtuda kokkulepitud reeglitest.

·         Oskab vajadusel iseseisvalt kasutada lihtsamaid vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi.

·         Saab hakkama eneseteenindamisega ja on omandanud enesekohased tööharjumused (isiklike asjade hoidmine, vahendite heaperemehelik kasutamine). 

Keel ja kõne

·         Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ning loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid). 

·         Oskab kirjutada enamikke joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu.

·         Kordab järele ja hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu. 

·         Kasutab keerukamaid lauseid, moodustab vajaduse korral sõnu uudsete objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt nuga õuna koorimiseks – õunanuga).

·         Püsib enda või teiste algatatud teemas, vajaduse korral kohaneb teemamuutustega.  

·         Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega, kasutades sidesõnu.

·         Saab aru kuuldu peamisest sisust, oskab sellele reageerida ja sobivalt vastata.

·         Räägib oma kogemustest ja tähelepanekutest, väljendades oma mõtteid arusaadavalt. 

·         Kasutab kõnes põimlauseid ja lihtsamaid liitlauseid. 

·         Teab peast mõnda eestikeelset laulu või luuletust. 

Eesti keelt teise keelena kõnelev laps

·         Saab aru õpitud sõnadest ja väljenditest, mõistab nende tähendust ning kasutab neid igapäevasuhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega.

·         Saab aru õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnade tähendusest ja väljendab end lihtsamate keeleliste konstruktsioonide abil.

·         Mõistab eesti keelse korralduse sisu ja reageerib sellele vastavalt. Vajadusel toetatakse lapse mõistmist žesti või viipega.

·         Saab aru lihtsast küsimustest ning proovib neile iseseisvalt vastata, kasutades lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone.  

·         Kasutab õpitud viisakusväljendeid, vajadusel täiskasvanu meeldetuletamisel.

·         Kordab täiskasvanu juhendamisel võrdleva hääldamise abil ja vajadusel žesti või viipega toetatud lihtsamaid, erineva häälikupikkusega sõnu. 

·         Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ja loeb üksikuid sõnu.

·         Kirjutab enamikku joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu, sh oma nime.

·         Teab peast mõnda tuttavamat eestikeelset laulu või luuletust. 

Matemaatika

·         Rühmitab ja nimetab hulga erinevaid ja ühiseid tunnuseid. 

·         Võrdleb hulki kasutades mõisteid ja tutvub märkidega rohkem kui (>), vähem kui (<) ja võrdselt (=). 

·         Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni, tunneb ja kirjutab numbrimärke ning nimetab antud arvule eelnevat/järgnevat arvu.   

·         Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab ning võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab. 

·         Koostab lühikese matemaatilise jutukese kahe hulga kohta (nt „Mul oli 3 õuna, andsin 1 ära“). 

·         Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi, leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema — väiksema — sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. 

·         Seob rahasumma kogustega, oskab lihtsamat summat kokku arvutada (nt poemäng) ning tutvub mõõtühikutega (meeter, liiter, kilogramm) ja nende kasutamisvõimalustega.

·         Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (nt pulk, samm) ja võrdleb tulemusi. 

·         Tutvub ruumiliste kujunditega kera ja kuup ja märkab sarnasusi ja erinevusi tasapinnaliste kujunditega (ring, nelinurk). 

·         Loob ja jätkab mustreid, rütme ning märkab neid ümbritsevas keskkonnas (nt põrandaplaadid on kollane-roheline-kollane-roheline, jalajäljed lumel). 

·          

·         Teab, kasutab ja eristab mõisteid: eile, täna, homme, enne, praegu, varem – hiljem, noorem – vanem. 

·         Teab aastaaegade ja nädalapäevade järjestust ning seostab kuid aastaaegadega.

·         Nimetab oma sünnipäeva ja kuud, kasutades vajadusel abivahendeid (nt sünnipäevapuu, kalender). 

·         Tuvastab kellal täistundi (analoog- ja digitaalkellal) ja nimetab seda õigesti. 

·         Määrab eseme (nt robootika vahendi) asukohta teise eseme suhtes ruumis, õuealal (nt GPS kunst) ja paberil kasutades mõisteid all, peal, kohal, keskel, äärel, vasakul, paremal.  

Mina ja keskkond

·         Kirjeldab oma iseloomu ja huve detailsemalt, oskab võrrelda end sõpradega. 

·         Nimetab kehaosi (sh erinevaid organeid) ja nende ülesandeid, teab poiste ja tüdrukute erinevusi, teab, millised kehaosad on privaatsed, ning oskab seista oma isiklike piiride eest.

·         Teab oma pere kombeid, erinevaid ruume kodus ja nende otstarvet. 

·         Teab ja nimetab erinevaid ameteid ja räägib, kelleks tahab suurena saada. 

·         Teab Eesti Vabariigi presidendi nime ja nimetab mõningaid tuntud Eesti kultuuritegelasi ning kirjeldab tuntumaid rahvakombeid. 

·         Oskab selgitada inimeste erinevusi (nt kuidas inimesed erinevad keele, toidu või riietuse poolest) ja märgata vajadusi ning kultuuritraditsioone. 

·         Teab, kuidas turvaliselt käituda (nt ohtude ennetamine ja märkamine) ja kirjeldab, millal tuleb helistada hädaabinumbril ning millist infot helistades edastada. 

·         Teab, milline keskkond, tegevus või käitumine aitab tervist hoida ja milline kahjustab. 

·         Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine). 

·         Selgitab hügieenitoimingute vajalikkust ja järgib igapäevaseid hügieeniharjumusi iseseisvalt. 

·         Selgitab, millised tema teod võivad mõjutada keskkonda ja miks on oluline loodust hoida. 

·         Tunneb ja nimetab kodukoha loodusobjekte (nt Emajõgi, Munamägi), loomi, taimi ja mõisteid (nt linn, küla, mets, park, meri).

·         Kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, aastaring. 

·         Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtusi ning oskab neid seostada aastaaegadega.

·         Oskab nimetada, mida tuleb teha ohutuse tagamiseks erinevates keskkondades.

·         Selgitab käitumisreegleid tänaval ja teab, et liikluses tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning käitub ohutult erinevates liiklusolukordades. 

·         Teab ja oskab selgitada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve. 

·         Teab ja selgitab, miks uni, puhkus ja liikumine mõjutavad tervist.

·         Teab, et vägivald ja kiusamine on vale.

·         Selgitab raha kasutamise otstarvet – et see on mõeldud asjade ostmiseks, teenuste eest tasumiseks.

·         Teab, kuidas digitehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada (nt õppimiseks, joonistamiseks).

·         Oskab digivahendeid, sh robootikaseadmeid, kasutada konkreetse eesmärgiga, iseseisvalt, paaris või väikerühmas järgides kokkulepitud reegleid.

Kunst

·         Leiab lähimast ümbrusest detaile ja objekte ning kujutab neid vabalt ja isikupäraselt.

·         Oskab täiskasvanu juhendamisel mitmekülgseid kunstitehnikaid, -materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja kujutluspilte.

·         Valib sobivad vahendid ning kasutab neid ohutult ja sihipäraselt.

·         Kirjeldab oma töö protsessi, selgitab valikuid ning avaldab teiste tööde suhtes heatahtlikult arvamust.

·         Kavandab, valib vahendid ja kaunistab eseme iseseisvalt. 

·         Teeb iseseisvalt tööd rühmas, järgides kaaslastega ühises kunstitöös kokkuleppeid.

·         Arutleb nii enda kui ka teiste kunstitööde üle, suhtudes kaaslaste töödesse heasoovlikult.

·         Oskab iseseisvalt kavandada ja valida kunstivahendid õpi- ja kasvukeskkonna kujundamiseks.

·         Oskab kasutada digiseadmeid iseseisvalt, tehes pilti, videot või salvestades heli.

Muusika

·         Laulab teistega koos ja samas tempos õpitud eakohaseid laule,  kasutades loomulikku häält.

·         Teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane – kiire, kõrge – madal, vali – vaikne, rõõmus – kurb  ja oskab nende kaudu  kuulatud muusikat iseloomustada.

·         Eristab muusikat kuulates enamlevinud pille (nt klaver, viiul, flööt).

·         Mängib õpitud pillidel rütmisaateid lasteriimidele ja -lauludele õige hoiu ja mänguvõtetega, ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos. 

·         Arvestab liikumisel muusika meetrumiga, muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register). 

·         Esitab õpitud tantse, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt hüpaksamm, liikumised paarilisega).

·         Imiteerib ja katsetab loovaid liikumisi, kasutades erinevaid vahendeid ja arvestades muusika meeleoluga.

Liikumine

·         Suudab lühiajaliselt pingutada ja keskenduda kehalisele tegevusele ning seda lõpule viia. 

·         Liikumistegevuses ja mängimisel järgib ohutus- ja mängureegleid, suudab juba teha arukamaid valikuid mänguks ja liikumiseks. 

·         Sooritab põhiliikumisi sihipäraselt  aktiivses tegevuses ja mängudes. 

·         Suudab täpsemalt juhtida liigutusi ja kombineerida erinevaid liikumiselemente, sooritada kestvamaid tegevusi, painduvust, tasakaalu, kiirust ja jõudu arendavaid harjutusi ning tegevusi. 

·         Suudab seista ühel jalal ja oskab sooritada lihtsaid tasakaaluasendeid; suudab kõndida kitsal rajal enesekindlalt ja sujuvalt. Suudab hoida tasakaalu vahendil liikudes (nt kelgul, suuskadel, tõuke- või jalgrattal).

·         Sooritab harjutusi õpetaja selgituste järgi ja julgeb ka kaaslastele liigutusi ja  harjutusi ette näidata. 

·         Tunneb ja järgib lihtsat rütmi (nt korduvad mustrid, tempovahetus), kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides.  

·         Eristab aeglast ja kiiret rütmi ning kohandab oma liikumist vastavalt. 

·         Kasutab vahendeid iseseisvalt, mitmekesisemalt ja loovalt (nt suudab visata palli sihtmärki, veeretada ja keerutada rõngast, kelgutada turvaliselt). 

·         Mängib mänge, kus on rohkem reegleid ja koostööd (nt liikumis- ja sportlike elementidega mängud meeskondades).  

·         Nimetab erinevaid igapäevaseid liikumisvõimalusi  (nt jalgrattaga sõitmine, kelgutamine vm) ja mitmeid spordialasid nimepidi, eriti neid, mida on ise proovinud või mida peres harrastatakse. 

  1. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Talv:

  • „Jõuluehe meie kuusele“. Laps valmistab koos lapsevanemaga kodus oma kätega jõuluehte, millega kaunistatakse rühma kuusk.
  • „Talvised linnusõbrad“. Lapse ja vanema ühine tegevus – lindudele lihtsa söögimaja või toidupala valmistamine ning lindude eest hoolitsemine talvel.

Kevad:

  • „Kevadine looduspilt“. Lapse ja lapsevanema ühine meisterdus teemal „Kevad ärkab“, kasutades loodus- ja taaskasutusmaterjale.
  • „Istutame koos!“. Lapsed ja lapsevanemad toovad rühma seemneid või taimi ning osalevad ühises istutustegevuses. Lapsed jälgivad hiljem taimede kasvamist ja hoolitsevad nende eest.

Suvi:

  • „Looduse sõprade perepäev“. Ühine õues toimuv perepäev lasteaia õuealal: lõbusad liikumis- ja loodusmängud, väikesed meeskonnaülesanded lastele ja vanematele.

TÖÖPLAAN

   Aeg

    Üritus / tegevus

Seos eesmärgiga

         Oodatav tulemus

Sihtrühm/koostööpartner

September

 

„Raamatud tulevad külla“

1,2,3

Lapsed tunnevad huvi raamatute ja lugemise vastu, tutvuvad raamatukogu võimalustega ning kogevad rõõmu ühisest kohtumisest raamatutegelasega.

Rühmaõpetajad, Narva Keskraamatukogu

06.10

Leivanädala uurimuslik õppetegevus

«Leivauurijad»

1,2

Lapsed uurivad ja võrdlevad erinevaid leivasorte, nende välimust, lõhna, maitset ja tekstuuri. Arendavad vaatlus-, kirjeldamis- ja võrdlemisoskust.

Lapsed ja rühma töötajad.

19-25.10

Veekatsed «Avastame vee imelist maailma»

1,2

Lapsed avastavad katsete kaudu vee omadusi ning jälgivad selle värvuse, maitse ja lõhna muutumist. Arendavad uurimisoskust ja teevad lihtsaid järeldusi.

Lapsed ja rühma töötajad.

26-01.11.

«Mängime sügise värvidega»-loovtöö

1,2

Lapsed märkavad sügise värve looduses, katsetavad erinevaid kunstivahendeid ning arendavad loovust ja peenmotoorikat.

Lapsed ja rühma töötajad.

Oktoobri jooksul

Sügisnäitus

 „Looduse sõbrad“.

1,2,3

Lapsed ja lapsevanemad loovad ühiselt loodusmaterjalidest meisterdusi. Arenevad koostöö, loovus ja keskkonnateadlikkus.

Lapsed ja rühma töötajad.

06.11

Isadepäev „Minu kallis isa!“.

1,2

Lapsed valmistavad isale väikese kingituse või kaardi. Teeme koos lastega isadepäeva tervitusvideo.

Lapsed ja rühma töötajad.

15.-19.12.

Piparkookide küpsetamine ja kaunistamine rühmades

1,2

Lapsed õpivad praktilise tegevuse, koostöö ja meelte kaudu.

Lapsed ja rühma töötajad.

Detsembri jooksul

«Jõuluehe meie kuusele»

1,2,3

Lapsed valmistavad koos lapsevanematega kodus oma kätega jõuluehte, millega kaunistatakse rühma kuusk

Lapsed, vanemad ja rühma töötajad.

11.-17.01

„Talvised linnusõbrad“.

1,2,3

Lapse ja vanema ühine tegevus-lindude lihtsa söögimaja või toidupala valmistamine ning lindede eest hoolitsemine talvel.

Lapsed, vanemad ja rühma töötajad.

22.-26.02

Eesti sünnipäev „Minu kallis Eestimaa“.

1,2

Tutvume Eesti sümbolite ja traditsioonidega. Laulame, mängime ning valmistame Eesti-teemalisi loovtööd.

Lapsed ja rühma töötajad.

Märts

Emakeelepäev

1,2

Väärtustame eesti keelt läbi luuletuste, laulude, sõnamängude ja mõistatuste.

Lapsed ja rühma töötajad.

22.-26.03

 «Munapüha avastamas»

1,2

Laste looming rühma kaunistamiseks. Tutvume lihavõttepühade kommetega, kaunistame mune ja valmistame kevadise meisterdusi.

Lapsed ja rühma töötajad.

Aprilli jooksul

Näitus

«Kevadine looduspilt»

1,2,3

Lapse ja lapsevanema ühine meisterdus teemal «Kevad ärkab», kasutades loodus- ja taaskasutusmaterjale.

Lapsed, vanemad ja rühma töötajad.

06.05.

Emadepäev “Minu armas ema”.

1,2

Lapsed valmistavad emale väikese kingituse või kaardi. Teeme koos lastega emadepäeva tervitusvideo.

Lapsed  ja rühma töötajad.

Mai jooksul

«Istutame koos!»

1,2,3

Lapsed ja lapsevanemad toovad rühma seemneid või taimi ning osalevad ühises istutustegevuses. Lapsed jälgivad hiljem taimede kasvamist ja hoolitsevad nende eest.

Lapsed, vanemad ja rühma töötajad.

Mai jooksul

Arenguvestlused lapsevanematega.

3

Arutame lapse arengut, tegevusi ja toetamisvõimalusi ning seame ühised eesmärgid.

Lapsevanemad ja õpetaja.

Juuni

Lastekaitsepäev „Mängime koos!“

1,2

Õues toimuv mängupäev: seebimullid, pallimängud, muusika ja tants.

Lapsed ja rühma töötajad.

Juuli

Suvised avastusmängud „Looduse sõbrad“.

1,2

Avastame loudest mängude ja vaatluse kaudu. Uurime taimi ja putukaid ning õpime loodust hoidma.

Lapsed ja rühma töötajad.