Avaleht   Rühmad ja päevakava   Sipelgad (lasteaiarühm)   Tegevuskava, 2026.-2027.õa

Tegevuskava, 2026.-2027.õa

  1. RÜHMA ÜLDISED ANDMED

Lasteaed: Narva Lasteaed Päikene

Rühm: Sipelgad

Rühma liik: lasteaiarühm

Vanus: 5 — 6-aastased lapsed

Laste arv: 22

Rühma töötajad:

Õpetaja — Maria Koroleva

Abiõpetaja — Irina Polujahtova

Abiõpetaja — Irina Pantjuhhina

  1. ÕPPETÖÖKORRALDUS

Aasta teema: Mängides maailma avastamas

Rühma alateema: Looduse sõbrad

Õppeaasta eesmargid:

Toetada 5–6-aastaste laste igakülgset arengut turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas, lähtudes lapse individuaalsusest, huvidest ja arenguvajadustest.

Päevakava:

7.00-8.30- Laste vastuvõtt, vaatlus, mängud

8.30-8.40 — Ettevalmistus hommikusöögiks

8.40-9.00- Hommikusöök

9.00-9.25- Hommikuring

9.30- 10.40- Õppe-mänguline tegevus

10.50-11.50- Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik

11.50-12.00 — Tagasitulek jalutuskäigust

12.00-12.30 — Ettevalmistus Iõunasöögiks

12.30-13.00 — Lõunasöök

13.00-15.00 — Puhkeaeg

15.00-15.20 — Järkjärguline äratus, karatus

15.30-16.00 — Ettevalmistus õhtuooteks, õhtuoode

16.10-17.00 — Õhturing, mängud, individuaalne töö

17.00-18.00 — Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik

Temaatiline plaan:

Kuu

Nädal

Nädala teema

SEPTEMBER

1.näd.

31.08 — 04.09

Vaatlus. Avastame oma rühma mängides. Rühma ja õuereeglid.

2. näd.

07.09 — 11.09

Vaatlus. Avastame sügise tunnuseid. Vanavanemate päev.

3.näd.

14.09 — 18.09

Imelised puud sügisel-uurime ja avastame mängides.

4.näd.

21.09 — 25.09

Minu pere. Mängides avastan oma pere maailma.

5. näd.

28.09 — 02.10

Minu pere.

OKTOOBER

1. näd.

05.10 — 09.10

Sügis köögivilja- ja puuviljaaias- uurime, maitseme ja mängime.

2. näd.

12.10 — 16.10

Sügis metsas- avastame seeni mängides.

 

3.näd.

19.10 — 23.10

Metsamarjade võlumaailm.

4. näd.

26.10 — 30.10

Loominguline nädal. «Mängime sügise värvidega»

NOVEMBER

1. näd.

02.11 — 06.11

Isadepäev. Meeste elukutsed- mängime erinevaid ameteid.

2. näd.

09.11 — 13.11

Mardipäev- avastame Eesti rahvatraditsioone mängides.

3. näd.

16.11 — 20.11

Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi linde.

4. näd.

23.11 — 27.11

Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi loomi. Kadripäev.

DETSEMBER

1.näd.    30.11 — 04.12

Talv on käes. Avastame talveriideid mängides.

2.näd.

07.12 — 11.12

II Advent. Mängime ja avastame talvist maailma.

3.näd.

14.12 — 18.12

III Advent. Jõulude ootel- avastame jõulumaagiat mängides.

4.näd.

21.12 — 25.12

IV Advent. Loominguline nädal „Jõululood ärkavad ellu“

JAANUAR

5.näd.

28.12 — 01.01

Loominguline nädal “Jõululuuletused”.

1.näd. 04.01 — 08.01

Talvelõbud- avastame talve mängides ja liikudes.

2.näd.

11.01 — 15.01

Maagiline looduse maailm: loomad ja linnud talvel.

3.näd.

18.01 — 22.01

Põhjamaa loomad

 

4.näd. 25.01 — 29.01

„Minu kodu. Avastame kodu ja mööblit mängides“

  1. LAPSE ARENGU EELDATAVAD OSKUSED

Mänguoskused

·         Keskendub pikemaajaliselt enda valitud mängule.

·         Kasutab mängus vahendeid iseseisvalt, asendades neid vajadusel muu sobivaga.

·         Rakendab mängudes erinevatest allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid.  

·         Algatab mänge ja toob neisse uusi ideid.

·         Mängib üksi ja koos kaaslasega ning muudab mängu kulgu.

·         Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise, tuginedes oma kogemusele.

·         Suudab mängudes ülesandeid ja rolle jaotada ning kokkuleppeid sõlmida.

·         Järgib mängureeglite täitmist enda ja teiste poolt.

·         Väljendab oma tundeid võidu ja kaotuse korral ning mõistab, et mängus on võimalik veel proovida.

Tunnetus- ja õpioskused

·         Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda (15–20 min), viib alustatud tegevuse lõpule. 

·         Reageerib sobivalt täiskasvanu juhistele ja osaleb lühikeses arutelus.

·         Täidab iseseisvalt lihtsamat kahe-kolmeosalist juhist, kui tegevused on seotud igapäevatoimingutega (nt „Palun pane riided selga, siis jalanõud jalga ja lõpuks mine mänguplatsile“). 

·         Esitab küsimusi, avaldab arvamust (nt „Ma arvan, et…“) ja arutleb lihtsate probleemide üle (nt mida teha, kui keegi on kurb).

·         Oskab rühmitada esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste ning ühe ja sama eseme mitme erineva tunnuse järgi (nt pall on ümmargune, punane ja mängimiseks). 

·         Suudab iseseisvalt loendada, võrrelda hulki ja oskab kirjeldada sündmuses ning nähtuses põhjus-tagajärg seoseid.

·         Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides.

·         Valib tuttavate ülesannete puhul sobivaid vahendeid ja võtteid ning lahendab probleeme, tuginedes varasemale kogemusele.

Sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioon

·         Vestleb vabalt, loob ja hoiab sõprussuhteid. 

·         Arvestab teiste tunnetega grupitegevustes. 

·         Töötab grupis ühise eesmärgi nimel, abistab vajadusel kaaslast. 

·         Teeb ise valikuid käitumisviiside vahel ja õpib neid tagajärgedega seostama. 

·         Järgib rühma reegleid ja üldtunnustatud viisakusreegleid.

·         Räägib erinevustest avatud ja mõistval viisil. 

·         Arutab valikuid ja otsustab koos kaaslastega. 

·         Püüab uudsetes olukordades ise hakkama saada, vajadusel küsides täiskasvanu abi.

Eneseregulatsiooni oskused

·         Suudab emotsioone kirjeldada – mis teeb kurvaks või õnnelikuks – ja õpib mõistma ka keerukamaid tundeid (nt uhkus, häbi jm).

·         Kavandab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatu enamasti lõpuni, kuid võib vajada täiskasvanu abi.

·         Tegutseb iseseisvalt ja grupis eesmärgipäraselt, suutes keskenduda ja pingutada ülesannete täitmisel, vajadusel täiskasvanu toel.

·         Oskab avalikus ruumis (nt teater, kontsert, liiklus) sobivalt käituda ja lähtuda kokkulepitud reeglitest.

·         Oskab vajadusel iseseisvalt kasutada lihtsamaid vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi.

·         Saab hakkama eneseteenindamisega ja on omandanud enesekohased tööharjumused (isiklike asjade hoidmine, vahendite heaperemehelik kasutamine). 

Keel ja kõne

·         Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ning loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid). 

·         Oskab kirjutada enamikke joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu.

·         Kordab järele ja hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu. 

·         Kasutab keerukamaid lauseid, moodustab vajaduse korral sõnu uudsete objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt nuga õuna koorimiseks – õunanuga).

·         Püsib enda või teiste algatatud teemas, vajaduse korral kohaneb teemamuutustega.  

·         Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega, kasutades sidesõnu.

·         Saab aru kuuldu peamisest sisust, oskab sellele reageerida ja sobivalt vastata.

·         Räägib oma kogemustest ja tähelepanekutest, väljendades oma mõtteid arusaadavalt. 

·         Kasutab kõnes põimlauseid ja lihtsamaid liitlauseid. 

·         Teab peast mõnda eestikeelset laulu või luuletust. 

Eesti keelt teise keelena kõnelev laps

·         Saab aru õpitud sõnadest ja väljenditest, mõistab nende tähendust ning kasutab neid igapäevasuhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega.

·         Saab aru õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnade tähendusest ja väljendab end lihtsamate keeleliste konstruktsioonide abil.

·         Mõistab eesti keelse korralduse sisu ja reageerib sellele vastavalt. Vajadusel toetatakse lapse mõistmist žesti või viipega.

·         Saab aru lihtsast küsimustest ning proovib neile iseseisvalt vastata, kasutades lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone.  

·         Kasutab õpitud viisakusväljendeid, vajadusel täiskasvanu meeldetuletamisel.

·         Kordab täiskasvanu juhendamisel võrdleva hääldamise abil ja vajadusel žesti või viipega toetatud lihtsamaid, erineva häälikupikkusega sõnu. 

·         Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ja loeb üksikuid sõnu.

·         Kirjutab enamikku joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu, sh oma nime.

·         Teab peast mõnda tuttavamat eestikeelset laulu või luuletust. 

 

Matemaatika

·         Rühmitab ja nimetab hulga erinevaid ja ühiseid tunnuseid. 

·         Võrdleb hulki kasutades mõisteid ja tutvub märkidega rohkem kui (>), vähem kui (<) ja võrdselt (=). 

·         Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni, tunneb ja kirjutab numbrimärke ning nimetab antud arvule eelnevat/järgnevat arvu.   

·         Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab ning võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab. 

·         Koostab lühikese matemaatilise jutukese kahe hulga kohta (nt „Mul oli 3 õuna, andsin 1 ära“). 

·         Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi, leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema — väiksema — sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. 

·         Seob rahasumma kogustega, oskab lihtsamat summat kokku arvutada (nt poemäng) ning tutvub mõõtühikutega (meeter, liiter, kilogramm) ja nende kasutamisvõimalustega.

·         Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (nt pulk, samm) ja võrdleb tulemusi. 

·         Tutvub ruumiliste kujunditega kera ja kuup ja märkab sarnasusi ja erinevusi tasapinnaliste kujunditega (ring, nelinurk). 

·         Loob ja jätkab mustreid, rütme ning märkab neid ümbritsevas keskkonnas (nt põrandaplaadid on kollane-roheline-kollane-roheline, jalajäljed lumel). 

·          

·         Teab, kasutab ja eristab mõisteid: eile, täna, homme, enne, praegu, varem – hiljem, noorem – vanem. 

·         Teab aastaaegade ja nädalapäevade järjestust ning seostab kuid aastaaegadega.

·         Nimetab oma sünnipäeva ja kuud, kasutades vajadusel abivahendeid (nt sünnipäevapuu, kalender). 

·         Tuvastab kellal täistundi (analoog- ja digitaalkellal) ja nimetab seda õigesti. 

·         Määrab eseme (nt robootika vahendi) asukohta teise eseme suhtes ruumis, õuealal (nt GPS kunst) ja paberil kasutades mõisteid all, peal, kohal, keskel, äärel, vasakul, paremal.  

Mina ja keskkond

·         Kirjeldab oma iseloomu ja huve detailsemalt, oskab võrrelda end sõpradega. 

·         Nimetab kehaosi (sh erinevaid organeid) ja nende ülesandeid, teab poiste ja tüdrukute erinevusi, teab, millised kehaosad on privaatsed, ning oskab seista oma isiklike piiride eest.

·         Teab oma pere kombeid, erinevaid ruume kodus ja nende otstarvet. 

·         Teab ja nimetab erinevaid ameteid ja räägib, kelleks tahab suurena saada. 

·         Teab Eesti Vabariigi presidendi nime ja nimetab mõningaid tuntud Eesti kultuuritegelasi ning kirjeldab tuntumaid rahvakombeid. 

·         Oskab selgitada inimeste erinevusi (nt kuidas inimesed erinevad keele, toidu või riietuse poolest) ja märgata vajadusi ning kultuuritraditsioone. 

·         Teab, kuidas turvaliselt käituda (nt ohtude ennetamine ja märkamine) ja kirjeldab, millal tuleb helistada hädaabinumbril ning millist infot helistades edastada. 

·         Teab, milline keskkond, tegevus või käitumine aitab tervist hoida ja milline kahjustab. 

·         Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine). 

·         Selgitab hügieenitoimingute vajalikkust ja järgib igapäevaseid hügieeniharjumusi iseseisvalt. 

·         Selgitab, millised tema teod võivad mõjutada keskkonda ja miks on oluline loodust hoida. 

·         Tunneb ja nimetab kodukoha loodusobjekte (nt Emajõgi, Munamägi), loomi, taimi ja mõisteid (nt linn, küla, mets, park, meri).

·         Kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, aastaring. 

·         Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtusi ning oskab neid seostada aastaaegadega.

·         Oskab nimetada, mida tuleb teha ohutuse tagamiseks erinevates keskkondades.

·         Selgitab käitumisreegleid tänaval ja teab, et liikluses tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning käitub ohutult erinevates liiklusolukordades. 

·         Teab ja oskab selgitada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve. 

·         Teab ja selgitab, miks uni, puhkus ja liikumine mõjutavad tervist.

·         Teab, et vägivald ja kiusamine on vale.

·         Selgitab raha kasutamise otstarvet – et see on mõeldud asjade ostmiseks, teenuste eest tasumiseks.

·         Teab, kuidas digitehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada (nt õppimiseks, joonistamiseks).

·         Oskab digivahendeid, sh robootikaseadmeid, kasutada konkreetse eesmärgiga, iseseisvalt, paaris või väikerühmas järgides kokkulepitud reegleid.

Kunst

·         Leiab lähimast ümbrusest detaile ja objekte ning kujutab neid vabalt ja isikupäraselt.

·         Oskab täiskasvanu juhendamisel mitmekülgseid kunstitehnikaid, -materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja kujutluspilte.

·         Valib sobivad vahendid ning kasutab neid ohutult ja sihipäraselt.

·         Kirjeldab oma töö protsessi, selgitab valikuid ning avaldab teiste tööde suhtes heatahtlikult arvamust.

·         Kavandab, valib vahendid ja kaunistab eseme iseseisvalt. 

·         Teeb iseseisvalt tööd rühmas, järgides kaaslastega ühises kunstitöös kokkuleppeid.

·         Arutleb nii enda kui ka teiste kunstitööde üle, suhtudes kaaslaste töödesse heasoovlikult.

·         Oskab iseseisvalt kavandada ja valida kunstivahendid õpi- ja kasvukeskkonna kujundamiseks.

·         Oskab kasutada digiseadmeid iseseisvalt, tehes pilti, videot või salvestades heli.

Muusika

·         Laulab teistega koos ja samas tempos õpitud eakohaseid laule,  kasutades loomulikku häält.

·         Teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane – kiire, kõrge – madal, vali – vaikne, rõõmus – kurb  ja oskab nende kaudu  kuulatud muusikat iseloomustada.

·         Eristab muusikat kuulates enamlevinud pille (nt klaver, viiul, flööt).

·         Mängib õpitud pillidel rütmisaateid lasteriimidele ja -lauludele õige hoiu ja mänguvõtetega, ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos. 

·         Arvestab liikumisel muusika meetrumiga, muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register). 

·         Esitab õpitud tantse, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt hüpaksamm, liikumised paarilisega).

·         Imiteerib ja katsetab loovaid liikumisi, kasutades erinevaid vahendeid ja arvestades muusika meeleoluga.

Liikumine

·         Suudab lühiajaliselt pingutada ja keskenduda kehalisele tegevusele ning seda lõpule viia. 

·         Liikumistegevuses ja mängimisel järgib ohutus- ja mängureegleid, suudab juba teha arukamaid valikuid mänguks ja liikumiseks. 

·         Sooritab põhiliikumisi sihipäraselt  aktiivses tegevuses ja mängudes. 

·         Suudab täpsemalt juhtida liigutusi ja kombineerida erinevaid liikumiselemente, sooritada kestvamaid tegevusi, painduvust, tasakaalu, kiirust ja jõudu arendavaid harjutusi ning tegevusi. 

·         Suudab seista ühel jalal ja oskab sooritada lihtsaid tasakaaluasendeid; suudab kõndida kitsal rajal enesekindlalt ja sujuvalt. Suudab hoida tasakaalu vahendil liikudes (nt kelgul, suuskadel, tõuke- või jalgrattal).

·         Sooritab harjutusi õpetaja selgituste järgi ja julgeb ka kaaslastele liigutusi ja  harjutusi ette näidata. 

·         Tunneb ja järgib lihtsat rütmi (nt korduvad mustrid, tempovahetus), kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides.  

·         Eristab aeglast ja kiiret rütmi ning kohandab oma liikumist vastavalt. 

·         Kasutab vahendeid iseseisvalt, mitmekesisemalt ja loovalt (nt suudab visata palli sihtmärki, veeretada ja keerutada rõngast, kelgutada turvaliselt). 

·         Mängib mänge, kus on rohkem reegleid ja koostööd (nt liikumis- ja sportlike elementidega mängud meeskondades).  

·         Nimetab erinevaid igapäevaseid liikumisvõimalusi  (nt jalgrattaga sõitmine, kelgutamine vm) ja mitmeid spordialasid nimepidi, eriti neid, mida on ise proovinud või mida peres harrastatakse. 

  1. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Talv:

  • „Jõuluehe meie kuusele“. Laps valmistab koos lapsevanemaga kodus oma kätega jõuluehte, millega kaunistatakse rühma kuusk.
  • „Talvised linnusõbrad“. Lapse ja vanema ühine tegevus – lindudele lihtsa söögimaja või toidupala valmistamine ning lindude eest hoolitsemine talvel.

Kevad:

  • „Kevadine looduspilt“. Lapse ja lapsevanema ühine meisterdus teemal „Kevad ärkab“, kasutades loodus- ja taaskasutusmaterjale.
  • „Istutame koos!“. Lapsed ja lapsevanemad toovad rühma seemneid või taimi ning osalevad ühises istutustegevuses. Lapsed jälgivad hiljem taimede kasvamist ja hoolitsevad nende eest.

Suvi:

  • „Looduse sõprade perepäev“. Ühine õues toimuv perepäev lasteaia õuealal: lõbusad liikumis- ja loodusmängud, väikesed meeskonnaülesanded lastele ja vanematele.