- RÜHMA ÜLDISED ANDMED
Lasteaed: Narva Lasteaed Päikene
Rühm: Sipelgad
Rühma liik: lasteaiarühm
Vanus: 5 — 6-aastased lapsed
Laste arv: 22
Rühma töötajad:
Õpetaja — Maria Koroleva
Abiõpetaja — Irina Polujahtova
Abiõpetaja — Irina Pantjuhhina
- ÕPPETÖÖKORRALDUS
Aasta teema: Mängides maailma avastamas
Rühma alateema: Looduse sõbrad
Õppeaasta eesmargid:
Toetada 5–6-aastaste laste igakülgset arengut turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas, lähtudes lapse individuaalsusest, huvidest ja arenguvajadustest.
Päevakava:
7.00-8.30- Laste vastuvõtt, vaatlus, mängud
8.30-8.40 — Ettevalmistus hommikusöögiks
8.40-9.00- Hommikusöök
9.00-9.25- Hommikuring
9.30- 10.40- Õppe-mänguline tegevus
10.50-11.50- Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik
11.50-12.00 — Tagasitulek jalutuskäigust
12.00-12.30 — Ettevalmistus Iõunasöögiks
12.30-13.00 — Lõunasöök
13.00-15.00 — Puhkeaeg
15.00-15.20 — Järkjärguline äratus, karatus
15.30-16.00 — Ettevalmistus õhtuooteks, õhtuoode
16.10-17.00 — Õhturing, mängud, individuaalne töö
17.00-18.00 — Ettevalmistus jalutuskäiguks, jalutuskäik
Temaatiline plaan:
|
Kuu |
Nädal |
Nädala teema |
|
SEPTEMBER |
1.näd. 31.08 — 04.09 |
Vaatlus. Avastame oma rühma mängides. Rühma ja õuereeglid. |
|
2. näd. 07.09 — 11.09 |
Vaatlus. Avastame sügise tunnuseid. Vanavanemate päev. |
|
|
3.näd. 14.09 — 18.09 |
Imelised puud sügisel-uurime ja avastame mängides. |
|
|
4.näd. 21.09 — 25.09 |
Minu pere. Mängides avastan oma pere maailma. |
|
|
5. näd. 28.09 — 02.10 |
Minu pere. |
|
|
OKTOOBER |
1. näd. 05.10 — 09.10 |
Sügis köögivilja- ja puuviljaaias- uurime, maitseme ja mängime. |
|
2. näd. 12.10 — 16.10 |
Sügis metsas- avastame seeni mängides.
|
|
|
3.näd. 19.10 — 23.10 |
Metsamarjade võlumaailm. |
|
|
4. näd. 26.10 — 30.10 |
Loominguline nädal. «Mängime sügise värvidega» |
|
|
NOVEMBER |
1. näd. 02.11 — 06.11 |
Isadepäev. Meeste elukutsed- mängime erinevaid ameteid. |
|
2. näd. 09.11 — 13.11 |
Mardipäev- avastame Eesti rahvatraditsioone mängides. |
|
|
3. näd. 16.11 — 20.11 |
Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi linde. |
|
|
4. näd. 23.11 — 27.11 |
Maagiline looduse maailm: avastame sügisesi loomi. Kadripäev. |
|
|
DETSEMBER |
1.näd. 30.11 — 04.12 |
Talv on käes. Avastame talveriideid mängides. |
|
2.näd. 07.12 — 11.12 |
II Advent. Mängime ja avastame talvist maailma. |
|
|
3.näd. 14.12 — 18.12 |
III Advent. Jõulude ootel- avastame jõulumaagiat mängides. |
|
|
4.näd. 21.12 — 25.12 |
IV Advent. Loominguline nädal „Jõululood ärkavad ellu“ |
|
|
JAANUAR |
5.näd. 28.12 — 01.01 |
Loominguline nädal “Jõululuuletused”. |
|
1.näd. 04.01 — 08.01 |
Talvelõbud- avastame talve mängides ja liikudes. |
|
|
2.näd. 11.01 — 15.01 |
Maagiline looduse maailm: loomad ja linnud talvel. |
|
|
3.näd. 18.01 — 22.01 |
Põhjamaa loomad
|
|
|
4.näd. 25.01 — 29.01 |
„Minu kodu. Avastame kodu ja mööblit mängides“ |
- LAPSE ARENGU EELDATAVAD OSKUSED
Mänguoskused
|
· Keskendub pikemaajaliselt enda valitud mängule. |
|
· Kasutab mängus vahendeid iseseisvalt, asendades neid vajadusel muu sobivaga. |
|
· Rakendab mängudes erinevatest allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid. |
|
· Algatab mänge ja toob neisse uusi ideid. |
|
· Mängib üksi ja koos kaaslasega ning muudab mängu kulgu. |
|
· Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise, tuginedes oma kogemusele. |
|
· Suudab mängudes ülesandeid ja rolle jaotada ning kokkuleppeid sõlmida. |
|
· Järgib mängureeglite täitmist enda ja teiste poolt. |
|
· Väljendab oma tundeid võidu ja kaotuse korral ning mõistab, et mängus on võimalik veel proovida. |
Tunnetus- ja õpioskused
|
· Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda (15–20 min), viib alustatud tegevuse lõpule. |
|
· Reageerib sobivalt täiskasvanu juhistele ja osaleb lühikeses arutelus. |
|
· Täidab iseseisvalt lihtsamat kahe-kolmeosalist juhist, kui tegevused on seotud igapäevatoimingutega (nt „Palun pane riided selga, siis jalanõud jalga ja lõpuks mine mänguplatsile“). |
|
· Esitab küsimusi, avaldab arvamust (nt „Ma arvan, et…“) ja arutleb lihtsate probleemide üle (nt mida teha, kui keegi on kurb). |
|
· Oskab rühmitada esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste ning ühe ja sama eseme mitme erineva tunnuse järgi (nt pall on ümmargune, punane ja mängimiseks). |
|
· Suudab iseseisvalt loendada, võrrelda hulki ja oskab kirjeldada sündmuses ning nähtuses põhjus-tagajärg seoseid. |
|
· Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides. |
|
· Valib tuttavate ülesannete puhul sobivaid vahendeid ja võtteid ning lahendab probleeme, tuginedes varasemale kogemusele. |
Sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioon
|
· Vestleb vabalt, loob ja hoiab sõprussuhteid. |
|
· Arvestab teiste tunnetega grupitegevustes. |
|
· Töötab grupis ühise eesmärgi nimel, abistab vajadusel kaaslast. |
|
· Teeb ise valikuid käitumisviiside vahel ja õpib neid tagajärgedega seostama. |
|
· Järgib rühma reegleid ja üldtunnustatud viisakusreegleid. |
|
· Räägib erinevustest avatud ja mõistval viisil. |
|
· Arutab valikuid ja otsustab koos kaaslastega. |
|
· Püüab uudsetes olukordades ise hakkama saada, vajadusel küsides täiskasvanu abi. |
Eneseregulatsiooni oskused
|
· Suudab emotsioone kirjeldada – mis teeb kurvaks või õnnelikuks – ja õpib mõistma ka keerukamaid tundeid (nt uhkus, häbi jm). |
|
· Kavandab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatu enamasti lõpuni, kuid võib vajada täiskasvanu abi. |
|
· Tegutseb iseseisvalt ja grupis eesmärgipäraselt, suutes keskenduda ja pingutada ülesannete täitmisel, vajadusel täiskasvanu toel. |
|
· Oskab avalikus ruumis (nt teater, kontsert, liiklus) sobivalt käituda ja lähtuda kokkulepitud reeglitest. |
|
· Oskab vajadusel iseseisvalt kasutada lihtsamaid vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi. |
|
· Saab hakkama eneseteenindamisega ja on omandanud enesekohased tööharjumused (isiklike asjade hoidmine, vahendite heaperemehelik kasutamine). |
Keel ja kõne
|
· Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ning loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid). |
|
· Oskab kirjutada enamikke joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu. |
|
· Kordab järele ja hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu. |
|
· Kasutab keerukamaid lauseid, moodustab vajaduse korral sõnu uudsete objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt nuga õuna koorimiseks – õunanuga). |
|
· Püsib enda või teiste algatatud teemas, vajaduse korral kohaneb teemamuutustega. |
|
· Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega, kasutades sidesõnu. |
|
· Saab aru kuuldu peamisest sisust, oskab sellele reageerida ja sobivalt vastata. |
|
· Räägib oma kogemustest ja tähelepanekutest, väljendades oma mõtteid arusaadavalt. |
|
· Kasutab kõnes põimlauseid ja lihtsamaid liitlauseid. |
|
· Teab peast mõnda eestikeelset laulu või luuletust. |
Eesti keelt teise keelena kõnelev laps
|
· Saab aru õpitud sõnadest ja väljenditest, mõistab nende tähendust ning kasutab neid igapäevasuhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega. |
|
· Saab aru õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnade tähendusest ja väljendab end lihtsamate keeleliste konstruktsioonide abil. |
|
· Mõistab eesti keelse korralduse sisu ja reageerib sellele vastavalt. Vajadusel toetatakse lapse mõistmist žesti või viipega. |
|
· Saab aru lihtsast küsimustest ning proovib neile iseseisvalt vastata, kasutades lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone. |
|
· Kasutab õpitud viisakusväljendeid, vajadusel täiskasvanu meeldetuletamisel. |
|
· Kordab täiskasvanu juhendamisel võrdleva hääldamise abil ja vajadusel žesti või viipega toetatud lihtsamaid, erineva häälikupikkusega sõnu. |
|
· Määrab hääliku asukoha (alguses, keskel, lõpus) häälikuühendita sõnas, teab enamikku tähti ja loeb üksikuid sõnu. |
|
· Kirjutab enamikku joonistähti ja täiskasvanu juhendamisel üksikuid tuttavaid sõnu, sh oma nime. |
|
· Teab peast mõnda tuttavamat eestikeelset laulu või luuletust. |
Matemaatika
|
· Rühmitab ja nimetab hulga erinevaid ja ühiseid tunnuseid. |
|
· Võrdleb hulki kasutades mõisteid ja tutvub märkidega rohkem kui (>), vähem kui (<) ja võrdselt (=). |
|
· Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni, tunneb ja kirjutab numbrimärke ning nimetab antud arvule eelnevat/järgnevat arvu. |
|
· Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab ning võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab. |
|
· Koostab lühikese matemaatilise jutukese kahe hulga kohta (nt „Mul oli 3 õuna, andsin 1 ära“). |
|
· Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi, leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema — väiksema — sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. |
|
· Seob rahasumma kogustega, oskab lihtsamat summat kokku arvutada (nt poemäng) ning tutvub mõõtühikutega (meeter, liiter, kilogramm) ja nende kasutamisvõimalustega. |
|
· Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (nt pulk, samm) ja võrdleb tulemusi. |
|
· Tutvub ruumiliste kujunditega kera ja kuup ja märkab sarnasusi ja erinevusi tasapinnaliste kujunditega (ring, nelinurk). |
|
· Loob ja jätkab mustreid, rütme ning märkab neid ümbritsevas keskkonnas (nt põrandaplaadid on kollane-roheline-kollane-roheline, jalajäljed lumel). · |
|
· Teab, kasutab ja eristab mõisteid: eile, täna, homme, enne, praegu, varem – hiljem, noorem – vanem. |
|
· Teab aastaaegade ja nädalapäevade järjestust ning seostab kuid aastaaegadega. |
|
· Nimetab oma sünnipäeva ja kuud, kasutades vajadusel abivahendeid (nt sünnipäevapuu, kalender). |
|
· Tuvastab kellal täistundi (analoog- ja digitaalkellal) ja nimetab seda õigesti. |
|
· Määrab eseme (nt robootika vahendi) asukohta teise eseme suhtes ruumis, õuealal (nt GPS kunst) ja paberil kasutades mõisteid all, peal, kohal, keskel, äärel, vasakul, paremal. |
Mina ja keskkond
|
· Kirjeldab oma iseloomu ja huve detailsemalt, oskab võrrelda end sõpradega. |
|
· Nimetab kehaosi (sh erinevaid organeid) ja nende ülesandeid, teab poiste ja tüdrukute erinevusi, teab, millised kehaosad on privaatsed, ning oskab seista oma isiklike piiride eest. |
|
· Teab oma pere kombeid, erinevaid ruume kodus ja nende otstarvet. |
|
· Teab ja nimetab erinevaid ameteid ja räägib, kelleks tahab suurena saada. |
|
· Teab Eesti Vabariigi presidendi nime ja nimetab mõningaid tuntud Eesti kultuuritegelasi ning kirjeldab tuntumaid rahvakombeid. |
|
· Oskab selgitada inimeste erinevusi (nt kuidas inimesed erinevad keele, toidu või riietuse poolest) ja märgata vajadusi ning kultuuritraditsioone. |
|
· Teab, kuidas turvaliselt käituda (nt ohtude ennetamine ja märkamine) ja kirjeldab, millal tuleb helistada hädaabinumbril ning millist infot helistades edastada. |
|
· Teab, milline keskkond, tegevus või käitumine aitab tervist hoida ja milline kahjustab. |
|
· Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine). |
|
· Selgitab hügieenitoimingute vajalikkust ja järgib igapäevaseid hügieeniharjumusi iseseisvalt. |
|
· Selgitab, millised tema teod võivad mõjutada keskkonda ja miks on oluline loodust hoida. |
|
· Tunneb ja nimetab kodukoha loodusobjekte (nt Emajõgi, Munamägi), loomi, taimi ja mõisteid (nt linn, küla, mets, park, meri). |
|
· Kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, aastaring. |
|
· Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtusi ning oskab neid seostada aastaaegadega. |
|
· Oskab nimetada, mida tuleb teha ohutuse tagamiseks erinevates keskkondades. |
|
· Selgitab käitumisreegleid tänaval ja teab, et liikluses tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning käitub ohutult erinevates liiklusolukordades. |
|
· Teab ja oskab selgitada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve. |
|
· Teab ja selgitab, miks uni, puhkus ja liikumine mõjutavad tervist. |
|
· Teab, et vägivald ja kiusamine on vale. |
|
· Selgitab raha kasutamise otstarvet – et see on mõeldud asjade ostmiseks, teenuste eest tasumiseks. |
|
· Teab, kuidas digitehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada (nt õppimiseks, joonistamiseks). |
|
· Oskab digivahendeid, sh robootikaseadmeid, kasutada konkreetse eesmärgiga, iseseisvalt, paaris või väikerühmas järgides kokkulepitud reegleid. |
Kunst
|
· Leiab lähimast ümbrusest detaile ja objekte ning kujutab neid vabalt ja isikupäraselt. |
|
· Oskab täiskasvanu juhendamisel mitmekülgseid kunstitehnikaid, -materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja kujutluspilte. |
|
· Valib sobivad vahendid ning kasutab neid ohutult ja sihipäraselt. |
|
· Kirjeldab oma töö protsessi, selgitab valikuid ning avaldab teiste tööde suhtes heatahtlikult arvamust. |
|
· Kavandab, valib vahendid ja kaunistab eseme iseseisvalt. |
|
· Teeb iseseisvalt tööd rühmas, järgides kaaslastega ühises kunstitöös kokkuleppeid. |
|
· Arutleb nii enda kui ka teiste kunstitööde üle, suhtudes kaaslaste töödesse heasoovlikult. |
|
· Oskab iseseisvalt kavandada ja valida kunstivahendid õpi- ja kasvukeskkonna kujundamiseks. |
|
· Oskab kasutada digiseadmeid iseseisvalt, tehes pilti, videot või salvestades heli. |
Muusika
|
· Laulab teistega koos ja samas tempos õpitud eakohaseid laule, kasutades loomulikku häält. |
|
· Teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane – kiire, kõrge – madal, vali – vaikne, rõõmus – kurb ja oskab nende kaudu kuulatud muusikat iseloomustada. |
|
· Eristab muusikat kuulates enamlevinud pille (nt klaver, viiul, flööt). |
|
· Mängib õpitud pillidel rütmisaateid lasteriimidele ja -lauludele õige hoiu ja mänguvõtetega, ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos. |
|
· Arvestab liikumisel muusika meetrumiga, muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register). |
|
· Esitab õpitud tantse, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt hüpaksamm, liikumised paarilisega). |
|
· Imiteerib ja katsetab loovaid liikumisi, kasutades erinevaid vahendeid ja arvestades muusika meeleoluga. |
Liikumine
|
· Suudab lühiajaliselt pingutada ja keskenduda kehalisele tegevusele ning seda lõpule viia. |
|
· Liikumistegevuses ja mängimisel järgib ohutus- ja mängureegleid, suudab juba teha arukamaid valikuid mänguks ja liikumiseks. |
|
· Sooritab põhiliikumisi sihipäraselt aktiivses tegevuses ja mängudes. |
|
· Suudab täpsemalt juhtida liigutusi ja kombineerida erinevaid liikumiselemente, sooritada kestvamaid tegevusi, painduvust, tasakaalu, kiirust ja jõudu arendavaid harjutusi ning tegevusi. |
|
· Suudab seista ühel jalal ja oskab sooritada lihtsaid tasakaaluasendeid; suudab kõndida kitsal rajal enesekindlalt ja sujuvalt. Suudab hoida tasakaalu vahendil liikudes (nt kelgul, suuskadel, tõuke- või jalgrattal). |
|
· Sooritab harjutusi õpetaja selgituste järgi ja julgeb ka kaaslastele liigutusi ja harjutusi ette näidata. |
|
· Tunneb ja järgib lihtsat rütmi (nt korduvad mustrid, tempovahetus), kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides. |
|
· Eristab aeglast ja kiiret rütmi ning kohandab oma liikumist vastavalt. |
|
· Kasutab vahendeid iseseisvalt, mitmekesisemalt ja loovalt (nt suudab visata palli sihtmärki, veeretada ja keerutada rõngast, kelgutada turvaliselt). |
|
· Mängib mänge, kus on rohkem reegleid ja koostööd (nt liikumis- ja sportlike elementidega mängud meeskondades). |
|
· Nimetab erinevaid igapäevaseid liikumisvõimalusi (nt jalgrattaga sõitmine, kelgutamine vm) ja mitmeid spordialasid nimepidi, eriti neid, mida on ise proovinud või mida peres harrastatakse. |
- KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA
Talv:
- „Jõuluehe meie kuusele“. Laps valmistab koos lapsevanemaga kodus oma kätega jõuluehte, millega kaunistatakse rühma kuusk.
- „Talvised linnusõbrad“. Lapse ja vanema ühine tegevus – lindudele lihtsa söögimaja või toidupala valmistamine ning lindude eest hoolitsemine talvel.
Kevad:
- „Kevadine looduspilt“. Lapse ja lapsevanema ühine meisterdus teemal „Kevad ärkab“, kasutades loodus- ja taaskasutusmaterjale.
- „Istutame koos!“. Lapsed ja lapsevanemad toovad rühma seemneid või taimi ning osalevad ühises istutustegevuses. Lapsed jälgivad hiljem taimede kasvamist ja hoolitsevad nende eest.
Suvi:
- „Looduse sõprade perepäev“. Ühine õues toimuv perepäev lasteaia õuealal: lõbusad liikumis- ja loodusmängud, väikesed meeskonnaülesanded lastele ja vanematele.